IGOR TARO UKRAINA PÄEVIK ⟩ Pealtnäha rahulik päev Venemaale edu ei toonud

Maxar Technologies satelliidipilt näitab põlenud ja tugevalt kahjustatud elumajade rajooni ja Port City kaubanduskeskust Mariupoli lääneosas. Foto: Maxar Technologies / AP / Scanpix

UKRAINA PÄEVIK 14.03: võib arvata, et Vene okupatsioonijõudude põhijõupingutus on nihkunud põhjarindelt lõunasse, kus on prioriteediks Mariupoli vallutamine ning Donbassi rinde murdmine, samuti Mõkolajivi hõivamine. Ühtegi neist eesmärkidest ründajad pole saavutanud. Seoses sellega, et vene väed toppavad põhja pool Donbassi rinnet ikka veel Izjumi kandis ning lõunas pole Guljaipolest edenenud, võib Venemaa sõjapropagandat lugeda sama väärtuslikuks kui Jõhvi järelturul müügis olevaid vene rublasid. Aeg on hakata esitama tingimusi Vladimir Putinile, arvavad optimistid.

Vene okupatsioonivägede kaotused Ukraina peastaabi andmeil – ründajaid üle 12 tuhande, tanke 389 (+15), soomukeid 1249 (+23), suurtükke 150 (+10), raketiheitjaid 64 (+2), õhutõrjesüsteeme 34, lennukeid 77 (+3), helikoptereid 90 (+4). Nagu näha, siis eelnev «rahulikum» päev peegeldub ka järgmise hommiku statistikas – siiski, pannes kõik need asjad ritta kokku, saab muljetavaldava kolonni. Taaskord on Ukraina pinnal omajagu vähem masinaid, mis võiksid edaspidi kurja teha.

1) Seekord oli kaugeim rünnakusihtmärk Rivne lähistel asuv televisioonimast, mille tulemusel sai hukka 9 inimest ja 9 vigastada. Tegu on peamiselt edastuskeskuse töötajatega. Telesignaali masti tabamine oluliselt ei sega, kuna kõik operaatorid ja raadiojaamad võtsid kasutusele reservlahendused ning kommunikatsioon toimib edasi. Tuli ka täpsustus eilse piiriäärse õppekeskuse rünnaku ohvrite kohta – ei ühtki välismaalast. Vene pool väitis, et hävitab sellega välismaalt tulnud «palgasõdureid». Kreml ise on teavitanud palgasõdurite värbamise algusest Süüriast ja tont teab kust veel. Eesmärk on ilmselt kokku saada veel 10-16 tuhat isikkoosseisu, et üritada mõnes lõigus rünnata uue hooga. Hetkel ju midagi näidata pole ja ainus tõeliselt piiramisrõngas olev suurem linn ongi Mariupol.

2) Kiievisse on ootamatult langenud mõned pommid ja raketijäänused. Tabamuse sai lääneosas asuv kaubanduskeskus, Obolonis üks maja ning Kurenevkas kukkusid õhutõrje poolt maha võetud raketi tükid, mis tulid hirmsa tulekerana keset tänavat. Ukraina kõneisikud ei pea linna tabanud pomme süstemaatiliseks tegevuseks, vaid pigem kellegi erainitsiatiiviks või suisa eksituseks. Kiievist loode pool peab ukraina vägi endiselt lahinguid Makarivi-Borodjanka liinil. Sealtkandist ja Kiievist lõunas asuvates omavalitsustes käib evakueerimistegevus.

3) Tšernihivi uues pommirünnakus hukkus jälle 10 inimest. Varasemad okupantide kavatsused linna läbi murde, pole kandnud vilja. On üritatud seda Gradi kattetulega teha ning lennukite õhutoetusega. Tšernihivi kaitse püsib, kuigi veevärk on korrast ära ja veevarustus puudub.

4) Sealt lõuna pool toimuv on hetkel eilse vaikuse jätk. Ukraina poole hinnangul võiks seal olla tõenäoline vastase uus rünnak pealinnale. Selleks vajavad vene okupatsiooniväed palju lisaressurssi.

5) Sumõ piirkonnas on olnud mõned linnaäärsete külade pommitamised. Sumõ on üldse fenomenaalne koht – venelased pidanuks selle linnakese poole päevaga ära võtma, kuna Ukraina kaitsedoktriin näeb nähtavasti ette piirkonna mahajätmist sõjategevuse esimestel päevadel. Siiski on Sumõ piirkond olnud väga visa ning seda peetakse ka üheks põhjuseks, miks on Harkivi kaitse nii korralikult pidanud.

6) Harkivisse olid suunatud mõned Iskander rakettide löögid, mis tulid otse vene piiri tagant. Eilse seisuga oli Harkivis hävitatud 600 elumaja, mida ei anna enam taastada ning samuti üle 50 kooli. Pommitamise alla oli langenud ka Tšuhujevi asula, kuid üldpilti need tegevused ei muuda. Põhjasuunaline kaitse Harkivi ümber peab korralikult.

7) Tihedam lahingutegevus oli Izjumi kandis, kus ukraina vägi asus vasturünnakule ning paiskas okupatsiooniväed tagasi Izjumist edela olevatest küladest. 44 ruutkilomeetrit ja umbes 46 tuhat elanikku on muutunud Vene armeele tõsiseks komistuskiviks. Nad on mingi mähkimisega tegelenud seal vähemalt poole kogu aktiivise sõjategevuse ajast. Edasi liikunud on küll, kuid mitte eriti kiiresti.

8 ) Küllaltki ebameeldiv olukord võis olla kogu Donbassi rinde ulatuses. Vene okupatsioonijõud on proovinud läbi murda nii põhjast, Donetski kaudu kui ka Volnovahhast edasi. Eile toimus Volnovahha piirkonnas nende seiskamine, täna pole teateid arengutest.

9) Mariupolis hävitatakse endiselt Azovi pataljoni poolt isikkoosseisu ja tehnikat. Ukraina ühes portaalis oli meenutus, kui palju on tarvis isikkooseisu ühe linna hõivamiseks – umbes 5-7 kordset ülekaalu. Mariupol on tossu ja purustusi täis. Drooniga filmitud linnast on tõeliselt apokalüptiline vaatepilt. Ukraina ametnikud peavad võimalikuks, et Mariupoli piiramine sünnib Putini otsesel käsul, kes olevat keelanud tsiviilisikute väljalaskmise sealt.

10) Berdjanskis ja Melitopolis on võetud Ukraina lippe alla linna keskväljakutelt. Kui Melitopolis nenditi lihtsalt tõika, siis Berdjanskis hakkasid inimesed suisa vastu. Nüüd tõeliselt terav probleem on seal selles, et Ukraina riigile lojaalseid võimuesindajaid on hakatanud röövima ja viima neid arvatavasti Luhanskisse, mille keldrites on vene «vabastajad» Ukraina inimesi piinanud alates 2014. aastast. Vene riigijuhid on väitnud, et nad ei soovi hävitada ukraina riiklust ega Ukrainaga sõdida (hea nali!), aga siiski näitavad viimase ööpäeva sammud, et sini-kollaseid lippe soovitaks vahetada vene trikoloori vastu. Näitab ka selgelt, et vene poliitikute lubadusi ei maksa uskuda.

11) Lootustandvam olukord oli Vassõlivka-Pologi joonel, kus ukrainlastel õnnestus hävitada suur osa 200-ühikulisest kolonnist. Täpsustatud andmetel läks vanarauaks veerand masinaist ehk 50. Oleneb masinatest, aga üldiselt on see juba korralik algus üksuse muutmiseks võitlusvõimetuks.

Mõkolajivit on nimetatud järgmiseks suureks sihiks. Viimati oli seal suhteline vaikus ning Krõvõi Rigi suunal aretatud okupatsioonivägede rünnakule jätku ei tulnud. Tundub, et Mõkolajivi linnapea poolt lendu lastud anekdoodis on ikka terake tõtt – kanavapiga riik ei saa võita neid, kellel on vapil kahvel.

Uus päev toob tõenäoliselt uued läbirääkimised Ukraina ja Venemaa vahel. Ukrainlased ütlevad, et nende esimene siht on relvarahu ning humanitaarkolonnid. Väga tihe suhtlus on käinud Ukraina presidendil nii Türgi kui Iisraeli juhtidega. USA maadleb samal ajal Hiinaga võimaliku relvaabi osas sanktsioonidest mööda hiilides. Äsjane julge toimetaja väljaastumine Venemaa peamise uudistesaate otse-eetris sõjavastase plakatiga näitab, et Putini sõjalise avantüüri hind muutub osade inimeste jaoks väljakannatamatuks. Paraku ilmselt mitte sellele osale, kes on harjunud piskuga läbi ajama ega käi välismaal šoppamas. Kui keegi küsib, mis vahet on 2014. ja 2022. a. Ukraina ründamise vahel, siis üks olulisi faktoreid ongi ilmselt sanktsioonid, mis on karmimad, kui mitmetele paariariikidele kehtestatud piirangud.