UKRAINA SÕDA ⟩ Igor Taro 22. sõjapäevast: Venemaal hakkavad otsa lõppema täppisraketid

Tuletõrjujad kustutavad eile Harkivs Vene rünnakust süttinud Barbašova turgu. Foto: Oleksandr Lapšõn / Reuters / Scanpix

Vene vägede edasitung on peatatud kõikjal Ukrainas ning hakkavad tulema esimesed teated üksikute asulate vabastamisest Ukraina armee poolt, kirjutab Igor Taro iga päev Facebookis avaldatavas ülevaates.

Kiievi loodesuunal üritasid ukrainlased eile liikuda Irpinist Butša suunas. Mõkolajivist liigub Ukraina armee vaikselt Hersoni poole. Kõva lahingutegevus oli Sjeverodonetsk ja Izjumi kandis, viimasest lõuna pool sai Vene pataljoni-lahingugrupp korraliku koslepi, nii et suitsusammas paistis kaugele.

Ukraina andmetel on Venemaa sõtta saatnud 97 pataljoni taktikalist lahingugruppi, millest 15 on täiesti hävitatud ning 18 muudetud võitlusvõimetuks. Paari päeva tagused satelliidipildid näitasid veel kümneid helikoptereid Valgevene lennuväljal, mitte kaugel Ukraina piirist, aga nendega on Ukrainas vist üsna ohtlik lennata.

Kalibr ja Iskander raketid hakkavad väidetavalt Venemaal otsa saama. Need on suure laskeulatusega ja võrdlemisi täpsed relvad. See tähendab, et oma eesmärkide mittetäitmisel jätkab Venemaa vähemtäpsete ja piiratud laskeulatusega relvade kasutamist – lennukipommid, suurtükid, raketiheitjad. Mõnevõrra hakkab see tuletegevuse ulatust distantsi osas piirama, kuid samal ajal tekitavad need suvalised tulelöögid ka rohkelt tsiviilohvreid.

Kiievist loode suunal on Ukraina armee üritanud liikuda Irpini asulast edasi. Hetkel pole sealsetest edusammudest täpsemaid andmeid. Kusagil Kiievi oblastis on mõni asula vabastatud koos vastase soomuskolonni hävitamisega, kuid asukohta pole täpsustatud - oli ainult pilt suitsevast tehnikast, Vene kuivtoidupakist ja vormiembleemidest.

Mees kannab oma asju eile välja Kiievis purustatud majast. Foto: Alex Chan Tsz Yuk / SOPA Images / ZUMA Press Wire / Scanpix

Vene sõdurite taskutest-kottidest on tulnud välja ukraina peenraha – kuna nad polnud ilmselgelt turismireisiks valmistunud ega valuutat vahetanud ja poodides osturetkedel ei käinud, siis nähtavasti on tegu marodöörluse ilmingutega. Oli siis vaja nende kopikate pärast Ukrainasse ronida, küsis purukspommitatud masinas sobranud Ukraina võitleja.

Tšernihivi oblastis on arenguid Priluki kandis, kus ukrainlastel õnnestus samuti soomustehnikat hävitada. Seal olid Vene väed rohkem paigal olnud viimastel päevadel, aga ju siis on ukrainlastel tekkinud isu neid kimbutada. Tšernihivis endas on oluliste muutusteta – linn ei alistu, kuigi humanitaarolukord on keeruline.

Vene väed Harkivi kandis rahulolematud

Harkivi ja Sumõ vahel oli palju suurtükkide ja raketiheitjate tulelööke, sest Vene armeejuhtkond pole ilmselt sugugi rahul pikenevate seisakuga. Neil ei õnnestu hästi enam midagi juurde võtta ning sellisel juhul tehakse hävitustööd distantsilt.

Üks Harkivi suuremaid turge süttis tulelöögist ning põleng levis üle kogu turu ja naabruses olevatele eramajadele, üks päästja on kustutustöödel surma saanud. Muidugi tuleb arvestada, et kõik päästetööd Harkivis käivadki tule all.

Pommitatud on külasid ka Harkivist põhjas, millest võime oletada, et küllap on ukrainlaste kontrollitav ala linna põhjaservast kaugemale nihkunud. Vaevalt, et Vene väed seal omasid pommitasid, kuigi mine tea. Tulelöögi sai ka üks sõjaväe õppekompleks Harkivist lõunas.

Izjumis on viimastel päevadel käinud ägedamad lahingud ja Vene väed on väga-väga soovinud sealt lõunasse läbi murda, kuna see lõikaks ära Sjeverodonetski kaitse. Ühel pataljoni taktikalisel lahingugrupil õnnestus ületada Hrekivka jõgi ja mööduda Kamjanka asulast lääne suunal, kuid kalamajandi kõrval neid oodati ja luurati. Seal said nad korraliku keretäie ja sellest lahingugrupist ei jäänud ilmselt midagi suurt järele.

Võib oletada, et suurtükitulega tehti seal vastastele üks-null ära. Tuld ja tossu oli piltidel palju. Ropendamist ilmselt rohkem, kui meie kõrvad kannatavad. Nad seal üldse ropendavad rohkesti – kõik telefonikõned emade, pruutide ja abikaasadega on sellist verbaalset virtsa täis, et tavaliselt tekib juba esimese lause peal üleväetamise tunne.

Sjeverodonetski pärast käivate lahingute taustal on selge, miks Izjumile nii kõvasti peale pressitakse. Sjeverodonetks on alates Luhanski vallutamisest 2014. aastal täitnud LuHanski oblastikeskuse rolli. Linnas endas on 100 000 elanikku, kuid ümberkaudsete linnadega moodustab see üle 300 000 elanikuga linnastu. Loomulikult soovib Vene armee seda ära vallutada, kuna alles siis oleks neil Luhanski oblasti kõige olulisem linn käes.

Vene üksused on sisenenud põhjapoolse naaberlinna Rubižne põhjakvartalitesse ning käib aktiivne lahingutegevus. Kõiki ümberkaudseid linnu on sõja algusest peale aktiivselt pommitatud. Aga erinevalt Mariupolist pole Sjeverodonetsk ümber piiratud ja osaliselt just tänu sellele, et Harkivi ja Izjumi esine kaitse on vastu pidanud.

Lõuna pool Donetski kandis pole Vene väed samuti erilist edu saavutanud. Volnovahhast läände toimunud edasitung on takerdunud.

Ukraina territoriaalkaitseväe liige Kiievi oblastis. Foto: Roman Pilipey / EPA / Scanpix

Mariupoli üks hea uudis oli see, et üleeile purukspommitatud draamateatri rusude alt tuli välja 120 elus inimest, kes jäid seal pommivarjendisse lõksu. Varjend pidas vastu.

Teine hea uudis oli Mariupoli kaitsjatelt, kes suutsid kahjutuks teha roodu suuruse üksuse ja seitse ühikut lahingutehnikat. Üks Vene vägede rood on umbes sajaliikmeline. Linnalahingu mõttes on see suur hulk sõdureid – vaevalt, et nad seal suurema kambaga julgevad pealetunge teha.

Osa Mariupoli elanikke on suutnud Berdjanski suunalt eraautodega Zaporižžja kanti läbi murda ja sellest blokaadiõudusest pääseda.

Rahukõnelused ilmselt tähtsusetud

Mõkolajivi alt on rindejoon õgvendunud mõnevõrra Hersoni poole. Vabastatud asulatest on mainitud Posad-Pokrovsket. Oli ka teade Tšornobajevka pommitamisest Vene vägede poolt.

Krõvõi Rihi poole on Vene väed proovinud liikuda ning jäänud Mala Šestirnja külasse, umbes samale joonele, kus neid enne juba seisati ja kust nad tagasi pöörati, ainult nõks lääne pool.

Lõunarinde piirkonnas tegelevad Vene väed sellega, et võtavad Ukraina omavalitsustegelasi vangi ja üritavad neid sundida koostööle. Soov on vist teha asju oma väärastunud arusaama järgi «juriidiliselt korrektselt», samuti otsitakse aktiivselt kohalike elanike seas kollaborante miilitsajõudusesse. Hetkel tegutsevad seal Kirmmi poolsaare ja Krasnodari krai miilitsajõud.

Läbirääkimised, mida Ukraina ja Vene pool justkui peavad, ei oma hetkel vist mingisugust tähtsust, sest Kremli nõudmised on endiselt ebarealistlikud.

Valgevene diktaator Aljaksandr Lukašenka väitis, et Venemaa liider Vladimir Putin pakkus väga soodsat lepingut, aga eks me oleme Valgevene näitel juba näinud, kui soodne see on. Võõrad väed on sees, täielik sõltuvus Vene toetustest majanduses, kohustuslik iganädalane klistiir ülemuse juures.

Üldiselt ei maksagi Lukašenka juttu tõsiselt võtta – tema mängis oma riigi maha lihtsalt ametiposti eest. Ukrainlastel on nii palju uhkust ja rahvustunnet, et need ei lasknud sellisel presidendil ametisse jääda ning nüüd maksavad oma «ebasõbralikkuse» eest. Aga ükskord nad võidavad niikuinii.