Suur Vallrahu kannatab ulatusliku pleekimise all
Suurt Vallrahu on taas tabanud ulatuslik pleekimine, Austraaliast kirdesse jäävat korallide populatsiooni ohustab ookeanivee keskmisest kõrgem temperatuur, ütlesid ametivõimud reedel.
Vaatluslendudega tuvastati temperatuuritõusust põhjustatud kahjustused 2300 kilomeetri pikkuse rahu ulatuses, mis kõiguvad kergest tõsise pleekimiseni, ütles Suure Vallrahu merepargi amet.
Pleekimist tuvastati üle kogu merepargi, see on laialdane, kuid eri raskusega, ütles amet nädalaülevaates.
Viimase nädala jooksul on merepargi ala veetemperatuur ületanud keskmise 0,5-2 kraadi võrra, küündides Vallrahu põhjaosas 2-4 kraadini üle keskmise.
«Kõige tugevamini on kannatada saanud Townsville'i piirkonna ümbruse rahud. Seal on teateid enneaegsest surmast kohtades, kus kuumusstress on kõige suurem.»
UNESCO-l on kavas vallrahu inspektsioon, mille põhjal juunis otsustatakse, kas nimetada see kliimamuutusega seotud kahjustuste tõttu ohustatuks ja arvata maailmapärandi nimekirjast välja.
Suur Vallrahu kannatas 2016., 2017. ja 2020. aasta ebatavaliselt kõrge ookeani temperatuuri tõttu ulatusliku korallide pleekimise käes.
UNESCO avaldas eelmisel suvel aruande, milles soovitati vallrahu korallide vähenemise tõttu maailmapärandi nimistust maha võtta.
Austraalial õnnestus tänu rahvusvahelisele toetusele UNESCO ettepanek tagasi lükata ja valitsus lubas järgmiseks üheksaks aastaks miljard Austraalia dollarit (704 USA dollarit) vallrahu tervise parandamiseks.
Austraalia mereelustiku kaitse ühing ütles, et viimase seirega tuvastatud muutused ei klassifitseeru veel massiliseks pleekimiseks, kuid on areng on katastroofiline, eriti arvestades, et see on tekkinud ilmanähtuse La Niña olukorras, mis harilikult seostub ookeani temperatuuri langusega.
Viimaste uuringute põhjal on pleekimine kahjustanud alates 1998. aastast 98 protsenti korallrahust, puutumata on jäänud väga väike osa.