Kasahstani aktivistid kinnitasid täna, et nad ei saanud luba meeleavalduse korraldamiseks Venemaa sissetungi vastu Ukrainasse.
Kasahstan nurjas Venemaa sõda Ukrainas tauniva meeleavalduse
Kasahstan, kel on tavaliselt olnud head suhted ka lääneriikidega, otsib tasakaalupunkti, et distantseeruda Kremli jõhkrast sõjast Ukrainas, aga samal ajal mitte Venemaad ärritada.
Varem sel kuul lubas Kasahstan riigi endises pealinnas Almatõs Venemaa sissetungi vastasel meeleavaldusel toimuda. Siis kogunes üle 2000 inimese ning kõlasid Venemaa presidenti Vladimir Putinit solvavad laulud ja loosungid.
Täna näitasid aga aktivistid AFP-le Alamatõ linnavalitsusest saadud eitavat vastust teise meeleavalduse korraldamiseks. Põhjuseks toodi samal ajal toimuv meeleavaldus riigi presidendi Žomart-Kassõm Tokajevi toetuseks.
Sõjavastase meeleavalduse taotlejad kinnitasid, et president Tokajevi toetajad olid Almatõ keskväljaku kinni pannud terveks päevaks, ehkki vähesed osalejad vabastasid selle juba kell 14.00.
«Tegelikult korraldasid nad (meeleavalduse) ainult selleks, et takistada meil sõjavastast meeleavaldust pidada,» ütles võimudelt eitava vastuse saanud aktivist Alnur Iljašev AFP-le.
Kasahstani välisministeerium andis eelmisel kuul mõista, et jääb Ukraina konfliktis neutraalseks, kuid ei kaalu kahe Venemaa toetatud separatistliku üksuse tunnustamist Ida-Ukrainas.
See otsus pälvis Venemaa riikliku väljaande Russia Today peatoimetaja Margarita Simonjani terava kriitika.
Seevastu Usbekistani välisminister Abdulaziz Komilov ütles neljapäeval riigi parlamendi ees, et Usbekistan toetab Ukraina territoriaalset terviklikkust, kutsudes üles sõjategevuse viivitamatule lõpetamisele.
Kasahstan kuulub Moskva juhitud Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (KJLO), kust Usbekistan 2012. aastal lahkus.