/nginx/o/2018/01/02/7457091t1h7300.jpg)
/nginx/o/2022/03/21/14437288t1hcef6.jpg)
UKRAINA PÄEVIK 20.03: poleks kuigi täpne öelda, et rinne on hangunud. Kuigi selliseid määratlusi on uudistes olnud. Pole liikumist suurtel kiirustel ja hulgakaupa, kuid teatud lõikudes Donbassis käivad ägedad lahingud ning jätkuvalt pommitatakse suuremaid linnu ja asulaid rindejoone lähedal, kirjutab Igor Taro.
- Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmetel olid hommiku seisuga järgmised: ründajaid 14 700 (+300),
- tanke 476 (+10),
- soomusmasinaid 1487 (+17),
- suurtükke 230 (+17),
- raketiheitjaid 74 (+2),
- õhutõrjesüsteeme 44,
- lennukeid 96 (+1),
- helikoptereid 118 (+3).
Laupäevaõhtuse saunaõlle olid ukraina kaitsjad ära teeninud, saates loojakarja umbes pool pataljoni taktikalist lahingugruppi. Meenutuseks, et selliseid gruppe oli Ukraina territooriumile saadetud ligi sada, neid üle 30 on juba võitlusvõimetuks muudetud või täiesti hävitatud ning sõja lõpetamiseks ei pea hävitama kõiki, vaid selle piirini, kus üksused ei oleks võimelised iseseisvalt ülesandeid täitma. Rusikareegel ütleb, et see piir hakkab saabuma alates kolmandikust. Muidugi võitlusvõimelised üksused saavad mingi aja jätkata, kuid meeletute logistiliste probleemide – pideva kütuse- ja toidupuuduse – korral, raugeb ka nende võitlusvaim, kel veel eluvaim sees.
Statistiline eripära on üliväike alla lastud lennumasinate hulk, mis on seotud mitte ukraina õhutõrje puhkepäevaga, vaid äärmiselt väikese venelaste aktiivsusega taevas. Ju need Stingerid ja muud lääneriikide jahindus- ja kalanduskaupluste vidinad ikka toimivad. USA jaurab jälle teemal, kuidas keegi (Türgi) peaks Ukrainale midagi (õhtutõrjesüsteeme S-400) andma. Need kuluksid muidugi ära, kuid Türki läbirääkmispositsioonist lähtuvalt pole kuigi realistlik. Võib-olla kaagutavadki niisama venelaste hirmutamiseks. Munemine on ju seni vaikselt tehtud.
1) Kiievi loodesuunal peetakse endiselt kaitse- ja viivituslahingudi Irpeni ja Hostomeli piirkondades. Sealt edasi on okupandid juba kaevunud ja kaitses. Võimalik, et lähitagalas käivad mingid ettevalmistused uueks pealetungiks Kiievile ning Ukraina allikate sõnul pole välistatud uus katse forsseerida Irpeni jõge. Samaaegselt hoidsid vene okupandid tule all asulaid ukrainlaste positsioonide taga.
Oluline moment on jätkuvalt Valgevene üksuste tegutsemine, mis on teisel pool piiri Brestist ida pool lahinguvalmiduses ning Homelist Petrikovi kaudu pontoonsillaga üle Pripjati jõe Ukraina piiri poole suunatud uued lahingugrupid Venemaalt. Neid on nüüd igalt poolt kokku kraabitud – Vaikse ookeani äärest, Abhaasiast ja Lõuna-Osseetiast ning Armeeniast.
Pealtnägijad fikseerivad soomustehnika ešelonide liikumist Venemaa sees, kuigi enam mitte sellises tempos ja ulatusega kui kuu aega tagasi. Ukrainasse saadetakse sillamasinaid, soomustransportööre ja muud.
Kiievis sai taas kannatada üks suurem elumaja linna loodesektoris, kui mürsk kukkus hoovi – õnneks keegi ei saanud surma, vaid viis inimest vigastada, kuid maja ise muutus elamiskõlbmatuks – aknaid igatahes enam ees ei ole ega raame.
Kiievist lõunas on rahulikum ja seal käib inimeste evakueerimine ja haavatute ravi.
Idas on Vene okupantide üksused linnale küllalt lähedal Brovarõ-Borispoli piirkonnas. Brovarõ piirkonnas õnnestus ukraina kaitsjatel tekitada vastasele märkimisväärseid kaotusi varustuskolonni hävitamisega.
2) Tšernihivi lõigul toimub linna ja lähima kaitsekeskuse – Nežini – pommitamine. Seda nimetatakse kaootiliseks pommitamiseks, kuid ta on kahtlemata eesmärgipärane tegevus. Hoida ukrainlasi pidevalt tegevuses tagajärgede likvideerimise ja haavatutega. Tekitada niiöelda kaudset kahju, kui kontaktlahingus jõud üle ei käi. Üks suurtükitule ohvritest oli linnaelanikele vett laiali vedanud auto. Mürsk langes teele liiga lähedal ning sõiduk paiskus teelt kõrvale - autos olijatest oli mitu hukkunut. Taktikaliselt polnud justkui väärtuslik sihtmärk, kuid veevarustuse häirimine mõjutab kindlasti olulist lõiku osaliselt ümberpiiratud linnas.
Samas on Tšernihivi piirkonna kaitse tugev. Võib oletada, et tolle kandi raudtee Valgevenesse ongi kahjustatud, mille kohta vihjasid laupäeval Ukraina allikad. Seetõttu sealt okupantide juurdevedu ei õnnestu ning see toimub maanteed pidi eelmises punktis kirjeldatud viisil. Tšernihivi piirkonnas suutsid ukrainlased suht sõja alguses ka ühe kütuseešeloni ära hävitada 60 tsisterniga. Eks see on ka paras gemüüse, mida raudtee pealt koristada, kuid need ühel hetkel kõik plahvatasid ja põlesid kuskil rööbaste peal.
3) Sumõ kandis suudeti Trostjanetsi asula juures muuhulgas hävitada üks haruldane venelaste eksperimentaalne tank T-80UM2 «Must kotkas». Tankikerel on mõned eripärased vidinad küljes, mis leiti olevat ka põlenud vrakil. See pidavat olema kuulsa vene Armata tanki eelkäija ja ettekuulutaja. Väheste eksemplaridena moderniseeritud mudel, mille põhierisuseks oli moderne kaitsesüsteem Drozd (Rästas). Ju siis jäi see paskrästas ikka lahjaks ukrainlaste käsutuses olevate ragulkade või taevas hõljunud kanakulli vastu.
4) Harkivile langes seekord 38 mürsku-raketti. Peamiselt põhjapoolsetele linnaosadele ja ka sealsetele küladele. Harkivi piirkonnas hetkel põhivastasseis ikka Izjumi piirkonnas – okupandid ei jäta katseid sealt läbi pressida. Pole seni õnnestunud. Hoopiski on seal üks järjekordne polkovnik Peetruse vägedesse alatiseks komandeeritud – koguni VF Lääne ringkonna pioneerivägede ülem. Ei tea, kas õnnetus lõhkeainega või kukkus kivi äkki pähe.
5) Sjeverodonetski kandis käib kõva andmine ning Rubižne keskuses teevad ukrainlased puhastuspatrulle – põhja ja läänepoolsetes osades olid okupandid juba mõni päev tagasi sees. Uudistes kajastust leidnud vanadekodu purustamine ja sealsete elanike küüditamine leidis aset just sealkandist Sjeverodonetskist loodes, kus on okupantide üksused. Eelmisel päeval üritasid vene okupatsiooniväed rünnata Verhnetoretskoje kaudu, kuid löödi tagasi korralike kadudega. Sama proovivad nad ka Popasna ja lõunapoolsetes punktides. Tundub, et Donbassi kaitseliin on korralik ja see laipadega ülekülvamine ründajate olukorda ei paranda. Kui eile oli seal lõigus loojakarja saadetud 100 okupanti ja 8 tanki, siis täna vastavalt 170 ja 12. Intensiivsus tõuseb.
Donetski-Luhanski piirkonnas pidi käima kõva mobilisatsioon – mobilisatsiooniiga tõsteti 65 eluaastale ja mehi rabatakse otse tänavalt.
6) Mariupoli kaitsjad peavad visalt linnalahinguid ja korraldavad aeg-ajalt pisikesi ja valusaid lokaalseid vasturünnakuid. Läbimurdeid üritavad soomusautode grupid leiavad ikka kuulsusetu lõpu ning ukrainlastel on seal ka endal kaasaegset soomustehnikat linnas, mida kasutatakse lähivõitluses. Mariupolis on praeguseks hävinud terved vene erivägede üksused, kes on üritanud linna tormijooksuga võtta.
Pühapäeval toimusid Vladimiris sisevägede eriüksuste kõrgemate ohvitseride matused – neid oli korraga neli ning see on kaasaja Venemaal ikka üsna erakordne olukord, kus miilitsa erivägede ülemaid nii rohkelt kastis koju tuuakse.
Samas on kaudtulelöödi linnale tihenenud, Azovi pataljoni ülema asetäitja sõnutsi langevad mürsud iga 10 minuti järel. Aasovi merel on Mariupolile lähenenud neli dessandilaeva, mille kahurid lasevad vahetpidamata linna pihta.
Huvipakkuv küsimus on kindlast ka see, kuidas käitub Türgi nende dessantlaevadega, mis hiljuti Jaapani kandist Musta mere poole teed alustasid.
7) Berdjanskis, Enerhodaris ja Hersonis leidsid aset rahvarohked okupantide vastased meeleavaldused. Hersonis nõuti röövitud aselinnapea vabastamist. Inimesed ei karda korda looma saabuvaid tiblunne, isegi kui need lasevad automaadivalanguid. Inimesi lasta nad eriti ei julge, sest valanguga lastes saavad kuulid kiiresti osta, aga suur marru aetud rahvahulk ei anna aega salvevahetuseks.
Hersonist edasi vene okupandid praegu ei ründa. Krõvõi Rihi linnapea oli saanud venelaste puudli Oleg Tsarjovi sõnumi, et nende väed on juba lähedal ning hakaku koostööle ja päästku linn ja inimeste elud. Vastuseks saatis Krõvõi Rihi linnapea selle Tsarjovi samasse kohta, kuhu saadeti vene sõjalaev. Lühidalt ja löövalt.
Võimalik, et ongi saabunud olukord, kus kumbi osapoole ei suuda läbi viia rünnakuid, mis seisu olulisel määral muudaksid. Vene pool üritab seda kindlasti enda kasuks pöörata, tuues Valgevenesse üha uusi reservel. Ukrainal on veel «soolas» vabatahtlikud ja mobiliseeritud, keda õpetatakse ning harjutatakse praegu kokku. Samuti paraneb iga päevaga logistika ja varustatus – alates kiivritest ja kuulivestidest, kuni keerulisema tehnikani.
Suur probleem on see, et Putin enda kaotustest ilmselt suurt ei hooli ning seda ei tee ka temale lojaalsust üles näitav rahvas. Ilmselt seetõttu, et neil pole kaotuste ulatusest ka mingit aimu – «erioperatsioon» kulgeb ju plaanipäraselt. Spekuleeritakse kõrvaldamise võimaluste osas, kuid üpris keeruline on ette kujutada riigipööret või võimuvahetust riigis, kus presidendile lojaalsust vannutakse üksteise võidu. Isegi kui initsiatiivgrupp suudakski temaga midagi teha, siis kuidas see avalikkuses välja mängida? Keeruline.
Kõik sõjad on varem või hiljem lõppenud. Kõik diktaatorid on varem või hiljem langenud. Lootust on.