Kui pühapäeva hilisõhtul kõlasid üle Kiievi paar kärisevat pauku, mis olid tunduvalt valjemad siin justkui tavapäraseks fooniks saanud kaugemalt kostuvast sõjakõminast, oli selge, et Vene ründerakett on seekord linna õhutõrjest mööda pugenud ning tabanud midagi suurt.

Tunnike hiljem andsid ametlikud kanalid teada, et agressori rakett tabas Kiievi kesklinnast itta jääva Podili rajooni uuselamute piirkonna kõrval asuvat suurt kaubanduskeskust Retroville. Peagi ilmusid netti ka napid ent kõnekad valvekaamera jäädvustused plahvatusest, umbmäärased teated hukkunutest ning naabermajade kahjustustest.

Rahvusvaheline press jäädvustamas ohvri hukkumispaika. 
Rahvusvaheline press jäädvustamas ohvri hukkumispaika. Foto: Erik Prozes

Eile hommikuks, mil Retroville’i kaubanduskeskusse juurde olid hilisõhtuse plahvatuse tagajärgi tulnud jäädvustama ilmselt kõigi Ukraina pealinna akrediteeritud meediaväljaannete esindajad, oli juba ka teada, et ses rünnakus hukkus kaheksa inimest.

Keskuse kahjustatud fassaadiosa ei jätnud ruumi kahtlusteks: rünnak on toimunud! Rikutud tulikirjad, ripendavad reklaamtahvlid, purunenud vitriinid… Ka naabruses asuvate kõrghoonete lööklainest purustatud aknad kõnelesid sama keelt. Aga see kõik ei näinud välja öise plahvatuse väärilise kaosena.

Ajakirjanikke lubati küll korraks kaubanduskeskusse sisse, kuid käsutati sealt hetk hiljem välja.
Ajakirjanikke lubati küll korraks kaubanduskeskusse sisse, kuid käsutati sealt hetk hiljem välja. Foto: Erik Prozes

Rünnaku epitsenter asus teiselpool seda määratult suurt keskust, kuid sinna ei lubanud sündmuspaika ümbritsenud relvis politseinikud sammugi teha. Loomulikult ei lubatud ka hoonesse. Arglik katse sisemust kaeda põrkus vastu käsklust: välja, kiirelt! Võimalik, et meedia hoiti eemal ohutuse tagamise eesmärgil. Tunnike pärast saabumist toimustki vali plahvatus – ju tehti kahjutuks öises rünnakus lõhkemata jäänud laeng.

Politsei otsib põhjalikult läbi kinni peetud auto juhti ja kaassõitjat.
Politsei otsib põhjalikult läbi kinni peetud auto juhti ja kaassõitjat. Foto: Erik Prozes

Edasised tunnid möödusid oodates. Teadmata, kas ja millal võiks pääseda lähemale paigale, kus õhtul plahvatas. Maailma ajakirjandus niheles kärsitult. Ootama pidi ka lähedalasuvate majade elanikud ja seal asuvate äride töötajad, kes ka esimese hooga eemale suunati. Üks arusaamatult julge seltskond üritas politsei peatumismärguannet eirata ja edasi liikuda… Vaesed mehed! Selsamal hetkel piirasid viis automaadikandjat auto ümber. Mehed tõmmati välja ja otsiti läbi. Kogu masinas olev kraam tõsteti välja, auto otsiti läbi. Korduvalt. Väga põhjalikult vaadati läbi ka telefonid – helistamised, meilid, sõnumid, sotsiaalmeediakanded. Õnnetul kombel – kui kõrvu jõudnud jutukatket uskuda – tegutses üks meestest ettevõttes, millel suur osa turust Venemaal. Riigis, kelle väed on ligemale kuu aega Ukrainat ja selle inimesi hävitanud. See lisas korravalvuritesse silmnähtavat trotsi.

Maailma ajakirjandus jälgis protsessi, sest nö pärissündmuskohale ju ei lastud. Ei lastud ka viie tunni pärast. Tuleb kiita enda söakust ja juhuse tahet, et lõpuks tekkis võimalus ronida Retroville’i lähistel asuva kõrghoone kõrgeimale korrusele, et läbi ühe korteri lastetoa purunenud akna heita pilk sündmuspaigale.

Vaade maa pealt pühitud parkimismajale naaberhoone kõrgeima korruse korterist. 
Vaade maa pealt pühitud parkimismajale naaberhoone kõrgeima korruse korterist. Foto: Erik Prozes

Keskuse taga asunud mastaapne parkimismaja oli põhimõtteliselt maapealt pühitud. Tume maa ja mõjus rusuhunnik, ei muud. Tulekahjust puretud kontoritorn selle kõrval.

Aga see, miks Vene agressor oma raketi just parkimismajale suunas, jääb vastuseta küsimuseks.

Alates eile õhtust kuni kolmapäeva hommikuni kehtib Kiievis komandanditund.

Kommentaarid (2)
Copy