INTERVJUU ÜRO pagulasamet hakkas suureks kriisiks valmistuma juba enne 24. veebruari

Elisabeth Haslund: me oleme näinud tohutut solidaarsust ja inimeste valmisolekut aidata.
Elisabeth Haslund: me oleme näinud tohutut solidaarsust ja inimeste valmisolekut aidata. Foto: Mihkel Maripuu

Varem Ida-Ukrainast pagenuile keskendunud ÜRO pagulasamet (UNHCR) on alates 24. veebruarist oma esindust Ukrainas tublisti kasvatanud ning pingutab seal inimestele hädatarvilike asjade tagamise nimel, kirjeldab Põhjala ja Balti piirkonna kõneisik Elisabeth Haslund.

USA ja NATO hoiatasid olukorra halvenemise eest Ukrainas juba mõnda aega. Millal hakkas ÜRO pagulasamet valmistuma tõsiseks seisuks, mis seal tekkida võib?

On raske öelda konkreetset kuupäeva, kuid me tegutsesime juba varem mitu aastat Ukrainas. Meil oli riigi idaosas üsna suur esindus alates 2014. aastast. Mistap loomulikult jälgisime olukorda ja töötasime koos teiste ÜRO allasutustega selle nimel, et meil oleksid hädaolukorraks plaanid olemas.

See oli midagi, milleks me valmistusime ja vaatasime mitmesuguseid stsenaariume, tagamaks, et oleme ette valmistatud. Kuna me juba tegutsesime Ukrainas, olid meil seal ka personal, ressursid ja varud ees.

Mis oli teie Ukraina haru põhitöö enne 24. veebruari?

Põhiliselt muidugi keskendusime sisepagulastele, kes olid ära tulnud riigi idaosast. Samuti tegelesime tagasiminejatega – inimestega, kes olid põgenenud ja tahtsid naasta koju, paljud neist varemeis ja pommitada saanud majadesse.

Me pidime tagama pagulaste kaitset ja tagasiminejatele pakkuma konkreetset abi: majade remonti ja muud sellist.

Olukord pärast 24. veebruari on väga teistsugune. Meil on nüüd väga suur meeskond ka Ukraina naabermaades, oleme saatnud lisapersonali Ukrainasse, strateegilisema kohaloleku, et aidata sisepagulasi riigi sees.

Tagasi üles