Loomulikult tuleb rääkida sõja lõpetamisest nii, et see oleks ikkagi Ukraina võit, ütleb Eestit Euroopa Liidu juures esindav suursaadik Aivo Orav homme Brüsselis algava ülemkogu ja Joe Bideni visiidi kohta.

Kui kaugel on viies Ukraina kallale tungimise eest kehtestatavate sanktsioonide ring?

Sanktsioone on siin tehtud järjepidevalt aasta algusest saadik ja eks on raske määratleda, kas tegu esimese, teise või kolmanda ringiga.

Saab öelda, et uusi ettepanekuid tuleb enamikelt liikmesriikidelt. Osad jõuavad meediasse, osad ei jõua. Euroopa Komisjon tegeleb sellega, et neid ettepanekuid kokku panna. Vaadata, mis üldse töötab, sest ei saa päris ulmelisi ideid ka lauale panna. Ja, et need asjad, mis töötavad, oleksid vastuvõetavad kõigile 27 liikmesriigile.

Ühtsus, mis meil on viimaste kuude jooksul tekkinud, on väärtus omaette, mida peame hoidma. Sanktsioone saame kehtestada, kui kõik liikmesriigid on nõus.

Alguses tehti sanktsioone väga kiiresti ja entusiastlikult. Nüüd hinnatakse kõigepealt, mis on mõju Venemaale: kas me oleme oma eesmärgile ehk sõja lõpule lähemal. Sõda aga jätkub, mis tähendab, et sanktsioone on veel vaja. Teiselt poolt hindavad liikmesriigid üha rohkem ka seda, kuidas need sanktsioonid meile endile mõjuvad.

Tooge näide ulmelistest sanktsioonidest, mis on välja käidud.

Ulmeliseteks nimetaksin neid, millega tahetakse kiirelt esmalt meediasse minna, kuid millel ei ole märkimisväärset mõju sõja lõpetamisele. Eks liikmesriikide sisepoliitikad mängivad ka oma rolli: mõni poliitik siin või seal arvab, et paneks kiirmõtte ajalehte ja siis tundub, et asi on tehtud. Meie eesmärk peaks olema ikkagi teha selliseid sanktsioone, mis ka mõjutavad.

Peame alati arvestama, et sanktsioonid oleksid juriidiliselt vettpidavad. Kui pole, siis selle asemel, et vastast karistame, võib juhtuda, et kohtus kaotuse puhul karistamise iseennast.

Kommentaarid
Copy