Luik ei usu, et Hiina tahaks end Venemaa uppuva laeva külge siduda

Suursaadik Jüri Luik pidas oluliseks, et täna lepiks NATO kokku vajaduses tugevdada alliansi idatiiba pikaks ajaks ja märkimisväärselt.
Suursaadik Jüri Luik pidas oluliseks, et täna lepiks NATO kokku vajaduses tugevdada alliansi idatiiba pikaks ajaks ja märkimisväärselt. Foto: Gert Tali

Venemaa sõjalise abi palve Hiinale tõestab potjomkinlust Vene armee varustamisel, ütleb Eestit NATO juures esindav suursaadik Jüri Luik.

Millal tekkis NATOs mõte, et ­tuleks teha erakorraline tipp­kohtumine?

Usun, et umbes kaks nädalat tagasi otsustati, et paljugi vajab arutamist. Pole ju Venemaa valla päästetud sõja algusest saati füüsiliselt kohtutud. NATO on oluline transatlantiline konsultatsioonifoorum, kus saab käsitleda kõiki sõjaga seotud teemasid.

Praeguseks on täiesti selge, et venelased sellist ühist rinnet Ukraina kaitseks läänelt ei oodanud, aga ühtsus pole taevast alla sadanud, seda konsensust peab pidevalt uuesti looma. USA-l on siin võtmeroll.

Mida annab juurde selline erakorraline tippkohtumine?

Ühelt poolt toetussõnumid Ukrainale. Jah, relvi ei anna ­mitte NATO, vaid liikmesriigid, aga see on kindlasti teema, millest tippkohtumisel räägitakse. Venelased on ähvardanud Ukraina NATO-naabreid, et sealt ­relvi ei tuleks. Venelased peavad aru saama, et iga löök NATO riigi pihta käivitaks momentaalselt artikli 5.

Tagasi üles