Kui Kiievist idas, põhjas ja loodes möirgab sõjamasin, mis ettejäävad asumid purustab, ning lääneservastki kostub alatasa närvilist pommitamist, siis pealinnast umbes 100 km lõunasse jäävas Bohuslavis on suhteliselt rahulik. Just selle tõttu leiavad väga paljud kriisipiirkondadest põgenenud inimesed tee sellesse väikelinna.
Mõned tulijad leiavad ajutise pelgupaiga sugulaste või tuttavate juures, mõned peatuvad kohaliku omavalitsuse loodud varjupaikades. Harkivist pärit Vladisljav ja Irõna Pasnattšenko elavad juba mitmendat nädalat siinse pedagoogilise kooli ühiselamus. Väikses narivoodiga toas. «Naine magab ülal, mina all – ega me just tihti ei näe,» püüab Vladisljav kibedas olukorras nalja teha. Naabertoas on mehe vanemad, kes tuli vastupunnimisest hoolimata samuti sõja jalust ära tuua. Täiskasvanud tütardest üks jäi Harkivisse vabatahtlikuks, teine elab Poolas.