Etioopia valitsus kuulutas välja humanitaarvaherahu
/nginx/o/2022/03/24/14444317t1h3070.jpg)
Etioopia valitsus kuulutas neljapäeval välja tähtajatu humanitaarvaherahu, et kiirendada abisaadetiste toimetamist Tigray piirkonda, kus sadu tuhandeid inimesi ähvardab nälg.
Etioopia põhjaosas puhkes 2020. aasta novembris sõda, milles on surma saanud tuhanded inimesed. Veel enamad on sunnitud kodudest põgenema, sest konflikt on levinud Tigrayst naaberpiirkondadesse Amharasse ja Afari.
Peaminister Abiy Ahmedi valitsus teeb kõik endast oleneva, et aidata kaasa hädavajaliku humanitaarabi takistamatule pääsule Tigray piirkonda, öeldi avalduses.
«Humanitaarvaherahu edu optimeerimiseks kutsub valitsus Tigray mässulisi loobuma kõigist edasistest agressiooniaktidest ja tõmbuma tagasi naaberpiirkondades okupeeritud aladelt.»
«Etioopia valitsus loodab, et see vaherahu parandab oluliselt humanitaarolukorda ja sillutab tee Põhja-Etioopia konflikti lahendamisele edasise verevalamiseta,» lisati avalduses.
Konflikt sai alguse sellest, et Abiy saatis valitsusväed kukutama piirkonna endist valitsuserakonda Tigray Rahvavabastusrinnet (TPLF), keda ta süüdistas föderaalvägede laagrite ründamises.
Lahingud on kestnud üle aasta, toonud kaasa ränga humanitaarkriisi ning arvukalt teateid vägistamistest ja massimõrvadest mõlemal poolel.
Umbes kuue miljoni elanikuga Tigray on olnud kuid olukorras, mida ÜRO võrdsustab blokaadiga.
USA on süüdistanud Abiy valitsust abi blokeerimises, Addis Abeba on aga ajanud süü mässuliste pealetungide kaela.
ÜRO ütles jaanuaris, et ligi 40 protsenti Tigray elanikest ähvardab äärmine toidupuudus.
Humanitaarorganisatsioonid on aga pidanud kütusepuuduse ja tarneraskuste tõttu tegevust koomale tõmbama.
Valitsus kuulutas eelmine kord Tigrays «ühepoolse relvarahu» välja juunis, kui TPLF oli piirkonna föderaalvägedelt tagasi vallutanud. 2021. aasta teises pooles hoogustus sõjategevus taas.