:format(webp)/nginx/o/2017/01/06/6230493t1h9a3f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/03/24/14444708t1h2fbd.jpg)
- Mitte ükski NATO riik ei pakkunud tippkohtumisel välja otsest sõjalist sekkumist Ukrainas
- Mõned liitlased leidsid, et lennukeelutsooni ei tohiks isegi jutuks võtta
- Bideni sõnul ta ei hirmutanud Xi’d, küll aga tutvustas talle Venemaalt lahkunud firmade nimekirja
Peaminister Kaja Kallase sõnul ei pakkunud ükski NATO 30 liitlasest eilsel tippkohtumisel välja Ukrainas lennukeelutsooni kehtestamist ega sinna vägede saatmist.
Enne tippkohtumist ringlesid kuulujutud, et Poola soovib Ukrainasse NATO rahuvalvet. Kallase sõnul ei tõstatanud keegi sellist küsimust. «Sellist ettepanekut ei tehtud,» sõnas ta.
«Ma ootasin huviga – ajakirjandusest oli ju kuulda, et sellised ettepanekud on –, aga laua taga arutleti hoopis selle üle, mida NATO saaks teha ühelt poolt selleks, et veelgi enam Ukrainat aidata, teiselt poolt seda, mis puudutab meie enda kaitse tugevdamist. Eriti just idatiival,» rääkis peaminister.
«Ukraina naabrid ütlesid, et selliseid arutelusid lennukeelutsoonide või sõjalise sekkumise üle ei tohiks NATO pidada. Ilmselgelt viidates sellele, et nad on esimesed, kes sellest kannataksid,» täpsustas Kallas.
Üks küsimus
:format(webp)/nginx/o/2022/03/24/14444710t1h2c0a.jpg)
NATO peasekretär Jens Stoltenberg, miks NATO ei saada Ukrainasse vägesid ega kehtesta seal lennukeelutsooni?
NATO liitlased annavad Ukrainale märkimisväärset sõjalist toetust. NATO liitlased on koolitanud kümneid tuhandeid Ukraina sõdureid, kes nüüd võitlevad Vene invasiooniväe vastu. Ukraina armee on palju paremini varustatud, palju paremini välja õpetatud ja palju paremini juhitud kui aastal 2014.
Kombinatsioon NATO liitlasriikide koolitusest ja toetusest ning Ukraina relvajõudude vaprusest ja julgusest võimaldab ukrainlastel vastu panna ja sisse tungiva Vene armee tagasi lüüa.
Me pakume Ukrainale kõrgetasemelisi õhutõrjesüsteeme, tankitõrjerelvi, laskemoona ja kütust. Liitlased pakuvad väga palju mitmesugust toetust.
Kuid me oleme selgelt välja öelnud, et ei saada NATO vägesid Ukrainasse maale ega õhku. Me käitume nii, sest meil lasub vastutus tagada, et see konflikt ei leviks väljapoole Ukrainat. See põhjustaks veel rohkem kannatusi, veel rohkem surma, veel rohkem hävingut.
Ukraina kohal lennukeelutsooni välja kuulutamine tähendaks, et peaksime seda jõustama. See tähendaks, et peaksime korraldama massiivseid rünnakuid Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas asuvate Vene õhutõrjesüsteemide vastu ning olema valmis tulistama alla Vene lennukeid.
See tähendaks väga suurt riski täiemahulise sõja puhkemiseks NATO ja Venemaa vahel.See põhjus taks veel rohkem surma ja hävingut.»
Ka Briti peaminister Boris Johnson kinnitas eilsel pressikonverentsil, et Ühendkuningriik ei kaalu Ukrainasse sõdurite saatmist. «Samuti pole ühtki riiki, kes kaaluks lennukeelutsooni kehtestamist,» sõnas Johnson.
Lennukeeld pole teema
Briti peaminister lisas, et ei plaani hakata paluma kuninglikult õhuväelt Vene lennukite allatulistamist, mis oleks asi, mida Ukraina õhuruumi sulgemiseks vaja oleks.
Johnsoni pressikonverentsil selgus ka, et isegi Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ei küsinud NATO kohtumise alguses tehtud videopöördumises liitlastelt lennukeelutsooni. Ukraina riigipea palus neilt hoopis tanke ja lennukeid. Johnsoni selgituse kohaselt tahab ta neid selleks, et aidata rahvast ja sõdureid, kes ikka veel Mariupoli kaitsta püüavad.
Samas ei paistnud Johnson ka tankide ja lennukite asjas ülemäära optimistlik. «Me vaatame, mida teha saame, aga praegu paistab nii soomusmasinate kui ka lennukite asi logistiliselt väga keeruline,» tõdes ta.
Johnson oli üks neist, kes meenutas eile, et täpselt kuu enne erakorralist tippkohtumist algas Vene laiaulatuslik agressioon Ukraina vastu. «On raske uskuda, et vaid kuu tagasi elasid ukrainlased tavapärast rahumeelset elu, aga nüüd peavad heitlema ellujäämise nimel,» tunnistas ta.
«Ukraina kangelaslikkus on muutnud Euroopa geopoliitikat. Vladimir Putin on teinud halva valearvestuse ja ma usun, et ta teab seda,» jätkas Johnson. Ta möönis sinna juurde, et sama valearvestuse tõttu on Putin sõda eskaleerinud ning ründab nüüd valimatult tsiviilobjekte ja rahulikke elanikke.
USA president Joe Biden viitas sellele, et Putin ootas nii Ukrainalt kui ka läänelt pigem kiiret murdumist. Ta meenutas oma viimatisi telefonivestlusi Vene riigipeaga. «Putin lootis, et NATO on lõhestatud. Varasemates vestlustes detsembri ja jaanuari alguses oli ta veendunud, et NATO ei suuda sellist ühtsust [nagu praegu] hoida,» märkis Biden.
USA riigipea sõnul oligi see põhjus, miks ameeriklased lasid eilseks Brüsselisse kutsuda NATO erakorralise tippkohtumise. «Ma palusin seda NATO kohtumist, et teeksime seda, mida praegu, ka tuleval nädalal ja aasta pärast,» põhjendas ta.
«Me peame olema ühtsed ja näitama, milline julmur see tüüp on,» sõnas Biden. «Kui sa oled Putin ja arvad, et Euroopa murdub kuu või paari pärast, siis sa kannatad kuu või kaks mida iganes.»
Bidenilt uuriti eile ka seda, kas ta võiks Ukrainas sõjalise sekkumise koha pealt ümber mõelda täna, kui külastab Poolat ja näeb sõja eest sinna pagenud ukrainlaste armetust ja meeleheidet. Selle kohta arvas USA president aga, et ta ei murdu. Ta märkis, et on aastate jooksul käinud paljudes pagulaslaagrites, ja kirjeldas sinna juurde neis nähtut nii dramaatiliselt, et kuulajaskonnast oli kuulda kerget ohet.
Nii nagu Biden rõhutas Venemaale järjepideva surve avaldamise vajadust, märkis Kallas Eesti ajakirjanikele, et meie riigi esindajad peavad liitlasi järjepidevalt edasi veenma, et NATO idaserva kaitset tuleb tugevdada.
Sama ohtlik kui enne
«On igasuguseid arvamusi. Osa liikmesriike justkui arvaks, et Venemaa murrab Ukrainas hambad ja tema ohtlikkus on pigem vähenenud,» kõneles Kallas. «Meie kindlasti nii ei arva. Me oleme näinud Krimmi, Donbassi ja seda, kuidas see asi edasi läheb.»
Kallase sõnul tuleks muuta NATO senist arvestust, et tuleb vajadusel Baltimaade territooriumi idanaabrilt tagasi vallutama. «Praegu peaks see hoiak muutuma nii, et me peame oma territooriumi kaitsma viisil, et saame rünnaku kohe tagasi löödud. Selle jaoks on meil vaja õhukaitset ning toimivaid ja vajaliku võimekusega diviise.»
Peaminister väljendas valmisolekut selleks, et Eesti ostab endale ise vajamineva õhutõrjesüsteemi. «Kui liitlased annavad õhutõrje, siis selle saaks tuua kohe. Kui me peame selle ise hankima, siis tähendab see hankeprotsessi ja süsteemi kohale jõudmist mitme aasta pärast,» selgitas ta. «Peame valmistuma tänaseks olukorraks, mitte 2026. aastaks, ja seetõttu peame ära veenma liitlased, et me õhutõrje saaksime praegu.»
Biden tutvustas Xi’le Venemaalt lahkunud firmade nimekirja
Kui tippkohtumise eel tõotas teravaks teemaks kujuneda mure, et Hiina annab Ukrainat ründavale Venemaale sõjalist abi, siis pärast kohtumist kinnitasid liidrid, et see pole NATO teema.
«Minu jaoks on NATO Põhja-Atlandi organisatsioon – see pole NATO teema,» ütles oma pressikonverentsil näiteks Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Tema sõnul peaksid Pekingi küsimusega tegelema pigem USA ja Euroopa Liit.
«Oli juttu, et igaühel on oma kanalid Hiinani. Räägiti, kes kui pikalt on Hiinaga konsulteerinud, et Hiina mõistaks oma rolli,» vahendas peaminister Kaja Kallas.
«Kõik soovivad, et Hiina oleks pardal ega läheks Venemaad aktiivselt toetama. Seda seisukohta ei saa võtta NATO, küll aga NATO riigid, kellel on Hiinaga paremad suhted,» rääkis Kallas.
USA president Joe Biden ei teinud oma pressikonverentsil saladust, et on Hiina töötlemist juba alustanud. «Mul oli kuus-seitse päeva tagasi väga sirgjooneline vestlus president Xi’ga ning ma tegin talle väga selgeks, millised tagajärjed oleksid Venemaa aitamisel,» lausus ta.
Biden väitis, et ei ähvardanud Xi’d. Küll aga tutvustas talle nimekirja Ameerika firmadest, kes pidanud paremaks Venemaalt lahkuda.
«Ma arvan, et Hiina mõistab, et tema majanduslik tulevik on märksa lähemalt seotud lääne kui Venemaaga. Mistap ma loodan, et ta ei sekku,» väljendas Biden optimismi.
Kallase sõnul osutati ka NATO tippkohtumise laua taga, et Hiinale keskendumise kõrval võiks tähelepanu pöörata Indiale, kes aitab Vene agressioonile Ukrainas kaasa kaudselt. India on neil päevil jäänud neutraalseks ÜROs Vene agressiooni hukka mõistvate resolutsioonide hääletusel.
Kui Bidenilt uuriti, kas ta toetab seda, et Venemaa visataks välja G20 riikide seast, vastas USA riigipea jaatavalt. Lisas aga sinna juurde, et nimetas Brüsselis kolleegidega rääkides võimalust, et teatud teised G20 riigid – näiteks Indoneesia – ei lase sel juhtuda. Bideni sõnul võiks üks lahendus olla Ukraina kutsumine G20 kohtumistele.
Suurte tööstusriikide ja areneva majandusega riikide foorumisse G20 kuuluvad Argentina, Austraalia, Brasiilia, Hiina, India, Indoneesia, Itaalia, Jaapan, Kanada, Lõuna-Aafrika Vabariik, Lõuna-Korea, Mehhiko, Prantsusmaa, Saksamaa, Saudi Araabia, Türgi, Venemaa ja Ühendkuningriik. Neist suurim kaubavahetus Venemaaga on Hiinal, järgnevad India ja Brasiilia.
NATO tõstab valmisolekut keemia- ja tuumarünnakuks
:format(webp)/nginx/o/2022/03/24/14444711t1hd915.jpg)
Oleme juba näinud, et teisi süüdistades loob Venemaa endale ettekäände ise sama asja tegemiseks, põhjendas Jens Stoltenberg eile seda, miks NATO muretseb, et idanaaber võib käiku lasta keemiarelva.
Moskva on süüdistanud keemia- ja bioloogilise relva kasutamise plaanis juba nii Ukrainat, USAd kui ka NATOt.
Stoltenberg kordas üle, et keemiarelva kasutamine muudaks Ukrainat laastava sõja olemust põhimõtteliselt. Tema hinnangul oleks rahvusvahelise õiguse jultunud rikkumine põhjapanevate tagajärgedega ning tekkiva saaste pärast väga ohtlik nii ukrainlastele kui ka NATO riikide elanikele.
«Me teame, et Venemaa on kasutanud kemikaale oma opositsiooni vastu, nad on teinud seda ka NATO territooriumil, Salisburys. Me teame, et Venemaa on aidanud ja toetanud [Bashar] Assadi režiimi Süürias, kui too kasutas keemiarelva oma rahva vastu,» märkis Stoltenberg.
Kuigi NATO pole seda esile tõstnud, on Vene sõjaväeluure GRU ajakirjanduse andmetel kasutanud keemiarelva veel ühe liitlasriigi territooriumil juba mitu aastat enne Salisbury rünnakut 2018. aasta märtsis.
See juhtus 2015. aasta aprillis Bulgaarias ja oli tõenäoliselt otseselt seotud Ukraina sõjaga. GRU agendid üritasid Sofias mürgitada relvaärimeest Emilian Gebrevit, kelle abi oli Kiiev kasutanud relvade hankimiseks aasta varem alanud Venemaa rünnaku vastu võitlemiseks.
Peaminister Kaja Kallas ütles, et kuulas keemiarelva teemat eile väga tähelepanelikult. Ta tunnistas, et vestluses siiski ei selgunud, millised tagajärjed oleksid sellel, kui Venemaa Ukrainas nii kaugele läheks.
«Rääkides punaste joonte tõmbamisest – minu arvates on Putin ületanud kõik punased jooned juba ammu,» lausus Kallas. «Kui me midagi sellist välja ütleme, peame olema valmis ka tegutsema. Praegu ei ole ikkagi selge, kuidas see saab olema.»
Jens Stoltenberg tõi samas välja praktilise abi, mida NATO tolle ohuga toime tulemiseks Ukrainale annab. «Liitlased leppisid kokku, et saadavad varustust, aitamaks Ukrainal end kaitsta keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumaohu eest,» sõnas ta.
Stoltenberg lisas, et liitlased tõstavad ka enda valmisolekut nende ohtudega tegelemiseks.
Tema sõnul on NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Tod Wolters aktiveerinud nende ohtudega tegelevaid üksusi ning selle valla spetsialiste saadetakse nii juba olemasolevatesse kui ka uutesse lahingugruppidesse. See omakorda tähendab, et tõenäoliselt pööratakse sellele nüüd rohkem tähelepanu ka Tapal.