Ida-Timori presidendivalimiste teine voor peetakse 19. aprillil

Ida-Timori presidendikandidaat José Ramos-Horta kõneleb pärast valimiste esimest vooru pealinnas Dilis. Foto: VALENTINO DARIEL SOUSA / AFP / Scanpix

Ida-Timor korraldab presidendivalimiste teise vooru, kuna Nobeli rahupreemia laureaadil José Ramos-Hortal ei õnnestunud ülekaalule vaatamata koguda esimes voorus võiduks vajalikku üle 50 protsendi häältest, edasi jõudis ka praegune riigipea Francisco «Lú Olo» Guterres.

Ramos-Horta sai 46,6 protsenti ja Guterres 22,1 protsenti häältest, teatas riiklik valimiskomisjon pühapäeval.

Teine voor peetakse 19. aprillil ja võitja asub ametisse 20. mail, mil möödub 20 aastat Ida-Timori iseseisvumisest Indoneesia võimu alt.

Ramos-Horta oli Ida-Timori president ka aastatel 2007–2012. Guterresele on osaks saanud süüdistused pikaajalise poliitilise ummikseisu tekitamises.

Presidendi pädevuses on valitsuse nimetamine ja parlamendi laialisaatmine. Aastal 2018 keeldus Guterres ametisse vannutamast üheksat Ida-Timori Ülesehitamise Rahvuskongressi (CNRT) nimetatud kabinetiliikme kandidaati.

CNRT eesotsas on endine peaminister Xanana Gusmão, kes toetab Ramos-Hortat.

Guterres esindab revolutsioonirinnet Fretilin, mis juhtis vastupanu Indoneesia võimule. Revolutsioonirinde meelest ei sobi Ramos-Horta presidendiks, sest ta põhjustas 2006. aastal peaministrina kümnete hukkunutega lõppenud kriisi, kui poliitilisi arveid asuti õiendama Dili tänavatel.

Viimane poliitiline kriis Ida-Timoril lõppes 2020. aasta veebruaris peaminister Taur Matan Ruaki tagasiastumisega, kes aga nõustus juhtima vähemusvalitsust kuni olukorra selginemiseni.

Valitsus on tegutsenud ilma aastaeelarveta, saades igakuiseid rahasüste naftafondist.

Endine Portugali koloonia Ida-Timor oli veerand sajandit Indoneesia okupatsiooni all ning sai iseseisvaks tänu 1999. aastal läbi viidud rahvahääletusele, mida toetas ÜRO.

Üleminek demokraatiale on riigis olnud konarlik ning poliitilistel juhtidel on tulnud võidelda ulatusliku vaesuse, tööpuuduse ja korruptsiooniga. Riigi majandus sõltub naftatuludest, mis aga vähenevad.

Valimiste esimeses voorus 19. märtsil oli osalusprotsent 77,26.