KOMMENTAAR Märkmeid Berliinist: digi-Eestist tagasi sularaha ja järjekorranumbrite Saksamaale minek nõuab harjumist

Copy
Rahakotitäis Saksa dokumente – tegelikult on seal võimalik end ID-kaardiga elektrooniliselt tuvastada juba enam kui kümme aastat, aga teenuseid, mida nii kasutada saab, on seni veel napilt ja paljud neist hõlmavad vaid väheseid omavalitsusi. FOTO: Jochen Tack/imago Stock&people/scanpix
Rahakotitäis Saksa dokumente – tegelikult on seal võimalik end ID-kaardiga elektrooniliselt tuvastada juba enam kui kümme aastat, aga teenuseid, mida nii kasutada saab, on seni veel napilt ja paljud neist hõlmavad vaid väheseid omavalitsusi. FOTO: Jochen Tack/imago Stock&people/scanpix Foto: Jochen Tack/imago Stock&people/scanpix

Ka lühikest aega võõras riigis elamine jätab jälje – pärast kolme kuud rahvusvahelise ajakirjanike vahetusprogrammi stipendiaadina Tallinnas Postimehes töötamist pole tagasi Berliinis olles temperatuurierinevus ainus, millega tuleb kohaneda.

Eestis on vaikne. Kui sa ei ela just ühel vähestest tiheda liiklusega tänavatest, ei häiri miski su kõrva. Miski ei häiri ka su meelt. Berliin tundub nüüd veelgi valjem ja ärevam.

Aga ma pean leppima sellegagi, et Starshipi robot ei too mulle enam kunagi hommikusööki Toto pala «Africa» helide saatel otse ukse ette. (Mõnikord kujutan nalja pärast ette, milline oleks Saksa jalakäijate pahameel, kui Starship otsustaks oma robotid Berliini tänavatele tuua. Meie kõndimisruum! Meie töökohad!)

Samuti tuleb taas meeles pidada, et kaasas on vaja kanda sularaha – asi, mida ma Eestis olles isegi ei puutunud, kuid mis Saksamaal on sageli ainus vahend arve tasumiseks.

Tagasi üles