IGOR TARO UKRAINA PÄEVIK ⟩ Iga jumala päev saadab Azovi pataljon kümneid okupante Mariupoli tänavatelt otse teise ilma (5)
30. märts 2022, 12:22
UKRAINA PÄEVIK 29.03: meie poolt viimastel päevadel täheldatud Vene agressiooni fookuse nihkumine on saanud kinnituse äsjastel läbirääkimistel, kus lahingutegevuse intensiivsuse vähendamist Kiievi ja Tšernihivi suunal presenteeriti Moskva hea tahte märgina. Tegelikult me ju teame tagamaid - eelneva nädala jooksul hakkas sealsel kontingendil kevadine suurvesi ahju tulema, kirjutab Igor Taro 34. sõjapäeva kohta oma blogis.
Vene okupatsiooniüksuste kaotused Ukraina peastaabi andmeil olid hommikuse seisuga järgnevad - 17 200 (+200), tanke 597 (+11), soomukeid 1710 (+16), suurtükke 303 (+1), raketiheitjaid 96 (+1), õhutõrjesüsteeme 54, lennukeid 127 (+4), helikoptereid 129 (+2).
1) Ilmselt haistsid okupandid isegi mastaapse sissepiiramise ohtu Kiievist loode suunal, kuigi praeguseks ei saa seal väga mastaapsest taandumisest veel kõnelda. Selge see, et jutud Moskva poolsetest vastutulekutest ning «peaeesmärgist Donbassis» on lihtsalt PR-trikk kodumaise publiku maharahustamiseks, kellele lubati Kiievi äravõtmist, Zelenski pead ja kogu Ukraina desarmeerimist ja denatsifitseerimist veel kuu aega tagasi.
Tšernihivi linna on pommitatud, hoolimata kõigist nendest pidulikest lubadustest hakata rahumeelsemalt sõdima.
Nüüd tegelevad vene üksused Gostomeli-Butša ja Polessje kandis sellega, et katsuvad oma taanduvaid kolleege suurtükitulega katta, pommitades halastamatult ukraina külasid lõunapool Kiievi-Borodjanka maanteed, kust ukrainlased on viimasel ajal järjekindlalt peale pressinud. Seega ei saa seal enam okupantide poolsest rünnakutegevusest kõnelda, kuigi pole sugugi välistatud, et nad katsuvad sinna siiski mingisuguse sillapea jätta. Ja Tšernobõli tuumaelektrijaama territooriumile kokkukuhjatud arsenali pole ilmselt niisama lihtne kiiresti välja vedada.
2) Brovarõ suunal Kiievist ida poole on Vene okupandid üritamas Lukjanivka suunal rünnakuid korraldada, kuid tulutult.
3) Tšernihivi linna on pommitatud, hoolimata kõigist nendest pidulikest lubadustest hakata rahumeelsemalt sõdima. Slavutitšis polnud okupantidel midagi teha. Ukraina vägi jätkab samas nende süstemaatilist hävitamist - väidetavalt on seal tekkinud oma «tšernobajevkad» ehk sellised paigad, kuhu vene üksuste tehnika järjepidevalt koguneb ja mis on ukraina suurtükiväelaste nii-öelda lühivalikus - sisselastud ja kiirelt tulega kaetavad. Nežini piirkonnas kehtestati pikem komandanditund, eelneval päeval oli seal kaudtule lööke ning teateid lahingutegevusest ida suunal Konotopi rajoonis.
4) Sumõ piirkonnas on muutusteta. Laekunud on pisut uusi andmeid ukrainlaste pealetungisuunast Trostjanetsile. SBU poolt avaldatud telefonikõnedest johtub, et vene ülemad soovisid kõige enam tuld tellida Trostjanetsist läänepoolsematesse küladesse, mis jäid suunaga Sumõ linna poole. Seega polnud linna kuuajaline piiramine sealsete üksuste motivatsiooni ega lahinguvõimet karvavõrdki vähendanud ja ülbetele okupantidele näidati koht kätte nii, et kannad välkusid üle vene piiri.
Harkivi piirkonnas on ukrainlaste teatel Eestile tuntud Pihkva õhudessandi diviis kaotanud kahe pataljoni-lahingugrupi suuruse üksuse jagu võimekust ehk umbes 1500 meest ja lisaks ka polguülemast asetäitja polkovniku.
5) Harkivi piirkonnast on tulnud teateid pidulikust saluudist. Tõsi küll, ilutulestikku lasti Venemaa territooriumil ühes Belgorodi äärses Oktoobri rongijaamas, kuhu saabusid raketi- ja suurtükimoona täiendused. Moona täis ešeloni saadeti Ukraina poolt vastu võtma ballistiline rakett Totška-U, mis pani käima sellise tulemuusika, et Belgorodi rahval jagus tükiks ajaks imetlemist ja filmimist, kuigi asi toimus nii 10-15 km kaugusel linnast. Ja siin on muidugi näha ka ukrainlaste erilist pedantsust selles osas, et rongi ei rünnatud mitte tihedalt asustatud alal, vaid sellest väljaspool.
See on teadaolevalt teine kord, kui ukrainlased korraldavad tulelöögi Venemaa territooriumile. Esimene kord oli sõja esimestel päevadel Šahtõ kandis asuvale lennuväljale Luhanskist idas. Kindlasti on sellel rünnakul lisaks logistilisele ka psühholoogiline efekt - kui seni arvasid venelased, et sõda neid ei puuduta, siis nüüd oli see juba paljudele Belgorodi inimestele koduaknast vaadeldav. Ja muidugi jääb moonatäiendusest ilma ka Izjumi poole suunatud okupatsioonivägede löögirusikas.
Harkivi piirkonnas on ukrainlaste teatel Eestile tuntud Pihkva õhudessandi diviis kaotanud kahe pataljoni-lahingugrupi suuruse üksuse jagu võimekust ehk umbes 1500 meest ja lisaks ka polguülemast asetäitja polkovniku.
6) Izjumist on saamas lähiaja üks Vene okupantide põhirünnakusuundasid. Tegin kaardile isegi rasvasema noole, kuna seda suunda tugevdatakse tõenäoliselt teiste muudelt operatiivsuundadelt üle jäävate üksuste või nende riismetega. Lahingud toimuvad Izjumist ja Kamjanka külast kagus Harkivi-Slovjanski maantee ja Donetsi jõe vaheliste külade piirkonnas, kust vene üksused üritavad Izjumist ja Kamjankast ringiga ümber minna.
Ilma selle manöövrita saab Ukraina Donbassi rinnet kaitsvate üksuste Donetski oblasti territooriumilt välja surumine olema võimatu. Praeguse võimekuse ja jõudude vahekorra juures suudab Ukraina vägi seal sõdida ka 9. maini ja kauemgi. Kogu selle põhjast lõunasse manöövri mõte ongi venelastel katse tasakaaluolukorras saavutada mõnel operatiivsuunal strateegiline ülekaal, mis võimaldaks edenemist.
Putin olevat öelnud Macronile telefonikõnes, et Mariupoli blokaadi saaks lõpetada kohe, kui ukraina üksused lõpetavad relvastatud vastupanu.
7) Intensiivistunud tuletegevus Severodonetski piirakonnas on toonud kaasa selle, et linnas kadus elekter. Kannatada sai kõrgepingeliin, mis ühendas piirkonna Luhanski oblasti teiste aladega. Seal pole tegu päris külakestega, vaid ikka korraliku linnastuga, kus elas varem ca. 300 tuhat inimest.
Praegu lõhutakse pommitamise käigus iga päev mõni suur paneelmaja ja hukkub tsiviilisikuid. Russki mir kogu oma ilus tuli Ida-Ukraina venekeelseid inimesi oma pommidega kaitsma. Vene keeles suurepäraselt ropendav ukraina vägi oskab neid paraku õigesse kohta tagasi saata.
Pealetungitegevuse intensiivsusest kõnelesid rindeteated ka Donetski piirkonnas Marjinkas ja Avdiivkas.
8) Võimalik strateegilise ülekaalu saavutamise punkt on ka Mariupoli linn, mille keskust hoiab väsimatu ja kartmatu pataljon Azov, mille nimi ainuüksi toob vene okupandil kananaha ihule. Iga jumala päev saadab Azov kümneid okupante Mariupoli tänavatelt otse teise ilma, hävitades või võttes trofeeks vastase tehnikat, relvi ja moona.
Eelmise päeva seisuga hävitasid nad seal 4 tanki, millest ühe molotovi kokteilidega. Sõdur peab muidugi loominguline olema, kui tank sõidab otse akna alt mööda. Mariupol on suur linn, kus on palju maju ja aknaid, millest molotovi kokteile tankide pihta visata, kuid seal on ka umbes pool tsiviilelanikkonnast endiselt lõksus.
Putin olevat öelnud Macronile telefonikõnes, et Mariupoli blokaadi saaks lõpetada kohe, kui ukraina üksused lõpetavad relvastatud vastupanu. Eks sellistel puhkudel tasub alati meenutada, et ka Leningradi blokaadi lõpetamine olnuks ju täielikult Punaarmee ja Stalini kätes, kes pidanuks lihtsalt relvastatud vastupanu lõpetama.
Mariupoli vallutamise lükkas kindlasti edasi Berdjanski sadamas läbi viidud hiilgav operatsiooni suure dessantlaeva Saratov uputamisega, millega koos läks põhja omajagu tehnikat ja varustust ning kaks sõsarlaeva said samuti kahjustusi ja pidid suitsedes pagema. Lisaks kohesele mõjule on sel operatsioonil samuti pikaajaline ennetav mõju, et Venemaa ei raatsil ilmselt tükk aega Berdjanskis ega kusagil mujal Ukraina raketivägede laskeulatuses midagi ette võtta.
9) Mõkolaivis oli üle pika aja must päev, sest hommikusel tunnil tööpäeva alguses lendas vene okupantide rakett otse oblasti administratsiooni hoonesse, purustades 9-korruselise valitsushoone terve sektsiooni ülevalt alla. Hukkunud on vähemalt 7 inimest ning kümneid said haavata. Raketirünnaku objektiks oli tõenäoliselt oblasti juht Vitali Kim, kes oma humoorikate ja positiivsete kommentaaridega on muutunud tõeliseks rahva lemmikuks.
Anekdoot kanavapiga riigist, mis ei saa võita kahvlivapiga riiki, oligi muide tema jutustatud. Eks seegi rünnak kõnele «avarast vene hingest,» mis päriselus taandub loomastunud marodööritsevaks kambaks, mis ennekõike kardab muutuda naerualuseks. Ka Putini ukrainafoobia kompleks võib olla seotud sellega, et naaberriigi president on minevikus komöödianäitleja, kes on ka Putini arvel kõvasti nalja teinud.
Lisaks Mõkolaivile tabasid raketilöögid veel mitmeid paikasid lahingutegevusest eemal Dnipro ümbruses, kus pihta said põllumajandusettevõte, kütusehoidla ning toidulaod. Mõned Odessa ja Vinnitsõja suunas saadetud raketi lasi õhutõrje ka alla.
Muidugi tasub meenutada, et Ukraina oli neutraalne riik ka 2014. aastal, mis sugugi ei päästnud neid Krimmi okupeerimisest ning Venemaa ründamisest Donetski ja Luhanski oblastite suunal.
Viimase rünnakulaine sihtmärkideks ongi kujunenud kõige enam kütusehoidlad ning toidutootmise ja töötlemisega seotud tsiviiltaristu. Tegu on ilmselgelt katsega suruda Ukraina tagala mõjutamisega riiki majanduslikult põlvili.
Diplomaatiliselt rindelt on kordunud samad mõtted, mida Ukraina president on varasemalt välja öelnud oma intervjuus Vene meediale. Ukraina poolt oleks vastuvõetav kõnelda läbi Donbassi ja Krimmi poolsaare saatus tulevikus, tegemata hetkel pingutusi nende territooriumite sõjaliseks vabastamiseks.
Samuti on juttu olnud laiapõhjalistest julgeolekugarantiidest Ukrainale, mille osapoolteks oleksid lisaks teatud NATO riikidele ka Venemaa, Hiina, Iisrael. Ukraina nägemuses peaks see olema sama mõjuga, mis NATO lepingu artikkel 5. Seda on hetkel keeruline ette kujutada, kuid tegu on Ukraina poolse kompromissiga vahetuskaubana selle vastu, et põhiseaduses taastatakse neutraliteedi klausel.
Muidugi tasub meenutada, et Ukraina oli neutraalne riik ka 2014. aastal, mis sugugi ei päästnud neid Krimmi okupeerimisest ning Venemaa ründamisest Donetski ja Luhanski oblastite suunal. Seal on muidugi omad klauslid lisaks - nii Donbassi, Krimmi kui neutraliteedi küsimused tuleks otsustada Ukraina referendumil. Donbassi ja Krimmi julgeolekugarantiid esialgu ei puudutaks ning nende osas soovib Ukraina president isiklikult Putiniga läbi rääkida.
Venemaa sõjahüsteerilises õhkkonnas on tänase seisuga muidugi keeruline selgitada, miks Kreml üldse Ukraina valitsusega läbi räägib. Alles ju teatasid vajadusest Ukraina riik denatsifitseerida, mis tähendas nii poliitilise juhtkonna väljavahetamist kui ka riigikorralduse põhjalikku muutust. Isegi Janukovõtši muumia toodi selleks tarbeks kusagilt hauakambrist välja Minskisse. Praeguseks on ta muidugi juba unustatud.
Lääne poolt kostub praegu kõige mõistlikumat juttu Suurbritannia ja USA ametiisikute ja poliitikute suust. Seal on selge lähenemine, et Putin ei saa oma kallaletungi järel kergelt pääseda ning peab kogu Ukrainale tekitatud kahju korvama, lisaks tuleb kindlustada, et edaspidi ei teki kellelgi isu analoogset avantüüri korrata.
Ukraina presidendiadministratsiooni esindajad kasutasid Türgis käiku ära ka Bayraktari loojaga kohtumiseks. Neil oli nimelt juba enne sõda tehtud kokkulepe ühisettevõtte loomiseks. Türgi tarnis esimesed Bayraktari droonid enda tehasest ning edasi pidi seeriatootmine jätkuma juba Ukraina tootmises. Ukraina omakorda panustas Bayraktaride uue mudeli arendusse reaktiivmootoriga.
Praegune mudel on kergem ning väiksem sisepõlemismootoriga variant. Järgmine põlvkond meenutab juba pisikest hävituslennukit, mille kandevõime on oluliselt suurem. Selle kontsepti tutvustas Türgi äsjasel väljapanekul.