Põhja-Makedoonia rahvastik kahanes 20 aastaga üheksa protsenti

Jalakäijad Makedoonia pealinnas Skopjes. Foto: ROBERT ATANASOVSKI/AFP/Scanpix

Põhja-Makedoonia rahvastik on viimase 20 aastaga kahanenud veidi üle üheksa protsendi, tulenevalt järjepidevast väljarändest, mida on põhjustanud riigi vilets majandus, selgus täna rahvaloenduse andmeist.

Euroopa Liitu pürgiv Balkanimaa on koduks 1,8 miljonile inimesele, selgus septembris läbi viidud rahvaloendusest.

Seda on 185 834 võrra vähem kui 20 aastat tagasi eelmise rahvaloenduse ajal.

Elanikest 58 protsenti on makedoonlased ja 24 protsenti albaanlased, selgus andmeist. Ülejäänud on türklased, serblased, vlahhid, bosniakid, romad ja teised vähemused.

Kakskümmend aastat tagasi moodustasid makedoonlased ja albaanlased vastavalt 64 ja 25 protsenti rahvastikust.

Rahvaloendus etniliselt kirevas riigis pole mõeldud vaid pelgaks arvepidamiseks, kuivõrd riiklikel ametikohtadel kehtivad etnilised kvoodid.

Samuti on etnilise rühma suurusega seotud privileegid nagu vähemuskeelte kasutamine riigiasutustes.

Rahvaloendust prooviti läbi viia ka aastal 2011, kuid sellest loobuti, kui makedoonlastest ja albaanlastest ametnikud hakkasid süüdistama teineteist oma kogukondade suurusega liialdamises.

Vastuoludeta ei möödunud ka nüüdne loendus, kuivõrd peamine opositsioonierakond VMRO-DPMNE avaldas muret selle korraldamise pärast keset koroonaviiruse lainet. Partei süüdistas valitsust diletantlikkuses ja tegi ettepaneku korraldada küsitlus veebis.

Mitu väiksemat parteid tegid üleskutse loendust boikottida ja väitsid, et selle tulemusi oli juba ette makedoonlaste kahjuks kallutatud.

Seitse protsenti rahvastikust, kes ei olnud rahvaloendajate külaskäigu ajal kodus või seda boikottisid, võeti arvesse etnilise kuuluvuseta, teatas kolmapäeval riiklik statistikaamet.

Ametkonna juht Apostol Simevski rõhutas, et tulemused on siiski objektiivsed ja need koguti vastavalt EL-i standarditele.