Armeenia ja Aserbaidžaani liidrid püüavad lahendada uusi pingeid Mägi-Karabahhis
Armeenia peaminister Nikol Pašinjan teatas täna, et kohtub seoses pingetega Mägi-Karabahhis järgmisel nädalal Euroopa Liidu vahendatud kõnelustel Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijeviga.
«Plaanin kohtuda 6. aprillil Brüsselis Euroopa Ülemkogu presidendi Charles Micheli ja Aserbaidžaani presidendiga,» ütles Pašinjan valitsuse istungil.
Ta lisas, et loodab jõuda Bakuuga leppeni «kõigis rahuläbirääkimiste algusega seotud küsimustes».
«Armeenia kinnitab taaskord, et on valmis allkirjastama rahulepingu Aserbaidžaaniga ja alustama viivitamata läbirääkimisi,» lausus Pašinjan.
Nii Jerevan kui Bakuu avaldasid sel kuul Mägi-Karabahhis lahvatanud pingete järel valmisolekut alustada läbirääkimisi «kõikehõlmava rahulepingu» üle.
Aastal 2020 puhkes kahe riigi vahel vaidlusaluse enklaavi pärast sõda.
Konfliktis hukkus üle 6500 inimese ja see lõppes Venemaa vahendatud relvarahuga, milles Armeenia pidi loovutama Aserbaidžaanile suuri maa-alasid, mida see oli aastakümneid kontrollinud, samuti saatis Moskva mägisele alale sisse oma niinimetatud rahuvalveväed.
Läinud nädalal süüdistasid Jerevan ja Moskva Bakuud relvarahu rikkumises Venemaa kontrolli all oleval alal.
Nende sõnul hõivasid aseri väeüksused Faruhhi küla Karabahhi Askerani piirkonnas, kus kolm armeenia sõdurit sai läinud nädalal puhkenud tulevahetuses surma.
Bakuu lükkas süüdistused tagasi ja ütles, et maa-ala on osa nende rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumist.
Armeenia julgeolekunõukogu süüdistas esmaspäeval Aserbaidžaani «uute provokatsioonide ning Mägi-Karabahhi ründamise ettevalmistamises».
Jerevan kutsus Bakuud viivitamatult alustama rahukõnelusi põhjaliku rahuleppe saavutamiseks.
Aserbaidžaan teatas, et on rahukõnelusteks valmis ja märkis, et tegi aasta tagasi ka ise ettepaneku läbirääkimisi pidada.
Armeenia separatistid Mägi-Karabahhis lõid Aserbaidžaanist lahku, kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes. Järgnenud relvakonfliktis on oma elu kaotanud umbes 30 000 inimest.