Euroopa Liit peab reedel Hiinaga virtuaalkohtumise, sest talle teevad muret Pekingi lähedased suhted Moskvaga ja soovimatus mõista hukka Venemaa sissetung Ukrainasse.
EL püüab mõjutada Hiinat muutma suhtumist Venemaasse
Videokonverentsist võtavad osa Hiina president Xi Jinping ning Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
Sellised kohtumised on iga-aastased, kuid jäid mullu pingete süvenedes vahele.
«Kohtumine keskendub rollile, mida me Hiinalt ootame, et ta oleks üheselt rahvusvahelise õiguse põhimõtete poolel ning avaldaks Venemaale kogu vajalikku mõju ja survet,» ütles ELi eesistuja Prantsusmaa Euroopa asjade minister Clément Beaune.
«See ei olnud tippkohtumise algne eesmärk, kuid vajadus tingis selle,» lisas ta, öeldes, et kõne alla võetakse ka teised teemad nagu kliima ja kaubandus.
ELi ja Hiina tippkohtumisega püütakse harilikult kaubandussidemeid tihendada. Eelmisel aastal kehtestasid pooled vastastikku sanktsioone uiguuri vähemuse kohtlemise pärast Hiinas ja seejärel puhkes tüli Leeduga Taiwani pärast, mis pärssis ettevalmistusi kohtumiseks.
Suhete halvenemine järgnes ootamatult kiiresti ELi ja Hiina investeerimisleppele 2020. aasta lõpus, mida Saksamaa oli juba pikalt soovinud.
Nüüd on Hiina ja ELi suhteid halvendanud asjaolu, et Peking ei ole mõistnud hukka Venemaa sissetungi Ukrainasse. ELis leidub neid, kes kardavad, et võib tekkida Hiina-Vene blokk USA, ELi ning nende liberaalsemate mõttekaaslaste vastu.
Vene välisminister Sergei Lavrov ja tema Hiina ametivend Wang Yi kinnitasid kolmapäeval kohtudes, et Hiina-Vene koostööl ei ole mingeid piire, nagu olid varem öelnud presidendid Vladimir Putin ja Xi.