IGOR TARO UKRAINA PÄEVIK ⟩ Kiievi loodesuunal on venelaste rindega sisuliselt lõpp

Ukraina sõdur eile Kiievi lähedal Irpinis purustatud silla kõrval. Foto: GLEB GARANICH / REUTERS / Scanpix

UKRAINA PÄEVIK 1.04: Vene okupantide poolt tekitatud Kiievi rinne pealinnast loode suunal on täielikult kokku kukkunud. Ukraina väed on teatanud suure hulga külade vabastamisest ning sellelaadseid häid uudiseid lubati juba mitme päeva eest. Samuti on teateid terve rea külade vabastamisest Kiievist idas Brovarõ suunal ning Kiievi-Tšernihivi maantee paistab ka okupantidest vabanevat, kirjutab Igor Taro oma blogis 37. sõjapäeva kohta.

Samal ajal on okupatsioonijõud suurendanud survet Izjumile, kus Ukraina vägi võttis lõunaosast ette ajutise taandumise. Seda edasiminekut varjutas Vene armee jaoks nende tagalas kümneid kilomeetreid Vene territooriumi sügavuses toimunud varahommikune õhurünnak Belgorodi kütusehoidlale, mille viis läbi kaks madalalt lennanud lahingukopterit.

Vene okupatsioonivägede kaotused olid Ukraina peastaabi andmetel hommikuse seisuga järgnevad - ründajaid 17 700 (+200), tanke 625 (+11), soomukeid 1751 (+16), suurtükke 316 (+5), raketiheitjaid 96, õhutõrjesüsteeme 54, lennukeid 143 (+8), helikoptereid 131. Pange tähele lennukite arvu - kahe päeva norm ühe päevaga.

Võib oletada, et pärast ajutise patiseisu tekkimist ning ukrainlaste kasvavat survet, jõudis Vene väejuhatuseni arusaamine, et sellisel kujul pole nad Kiievit võimelised võtma ning olukorra süvenemine viib pika peale üksuste ümberpiiramise ja täieliku hävitamiseni.

Lennuk on kõige kallim tehnikaühik, seetõttu on majanduslikult ja tehnoloogiliselt selle rea peal tegu kõige suurema kahjuga. Samuti psühholoogiliselt, kuna Venemaa väitis ju sõja esimestel päevadel, et Ukraina õhukaitset pole enam olemas ja neil on täielik kontroll kogu õhuruumi üle. Ei mäleta veel päeva, kus selles täielikult kontrollitud õhuruumi poleks midagi alla sadanud.

Ukraina sõdurid eile kontrollimas purustatud Vene tanki Kiievi lähistel. Foto: STR / EPA / Scanpix

1) Kiievi loodesuunal on venelaste rindega sisuliselt lõpp. Okupandid on ennetanud täielikku kottijäämist ning lahkunud kiiruga suure vaevaga sisseseatud positsioonidelt. Loetud nädalate eest praalis Vene propaganda, et Hostomeli lennuväljalt ei suuda Ukraina üksused kedagi välja kihutada ning Vene okupandid ootavad seal peagi täiendamist, et pealinna Kiievit uue hooga rünnata.

Pärast seda, kui Ukraina vägi teatas Ivankivi ja Borodjanka ülevõtmisest, mis olid olulisteks logistilisteks sõlmedeks Vene okupantide tagalas, võib arvata, et sinna ei ole enam kedagi jäänud. Vene ründajad üritasid oma taganemist tulega katta, kuid lahkusid samas ka ise tule all, kandes ka selle käigus kaotusi.

Võib oletada, et pärast ajutise patiseisu tekkimist ning ukrainlaste kasvavat survet, jõudis Vene väejuhatuseni arusaamine, et sellisel kujul pole nad Kiievit võimelised võtma ning olukorra süvenemine viib pika peale üksuste ümberpiiramise ja täieliku hävitamiseni.

Ukraina vägede poolt on vabastatud Demidov, Dõmer, Litvinovka,
Havrilovka, Kozarovitši, Žovtnevoe, Hlubovka, Jasnohorodka, Talakun, Suhholutšje, Lipovka, Havronštšina, Makovištše, Nikolajevka, Hmelnaja.

Lisajõudude vajadus Donbassi piirkonnas dikteeris vajaduse liigutada osad jõud mitteprioriteetsetelt suundadelt ära, kuid seejärel muutus tasakaal juba ukrainlaste kasuks. Olemasolevate jõududega poleks suudetud seda rinnet hoida ning tuli 31. märtsi õhtuhämaruses kiirelt põgeneda. Ka Tšernobõli suunal pole okupantidest enam haisugi. Õigemini öeldes, haisu ehk on, aga kõik väärtasjad on kadunud - varastati elektrijaama kontorist arvuteid, kohvimasinaid, hotellist võeti kaasa isegi nõud.

Jätkus tüüpiline okupeeritud alade vabastamine materiaalsetest hüvedest, mis on Vene sõdurile vajalikumad. Võite arvata, millistes tingimustes need inimesed argielus elavad, kui nad peavad hotellist lauanõusid varastama. 2008. aasta sissetungi ajal Gruusias haarati sõjaväeosadest ju WC-potid, sest kodumaal on asjal käidud Stalini jalajälgedel.

Ukraina vägede poolt on vabastatud Demidov, Dõmer, Litvinovka, Havrilovka, Kozarovitši, Žovtnevoe, Hlubovka, Jasnohorodka, Talakun, Suhholutšje, Lipovka, Havronštšina, Makovištše, Nikolajevka, Hmelnaja.

Pärast okupantide lahkumist on lisaks Ukraina vägede kontrolli alla võetud Rudnja, Ševtšenkovo, Bobrik, Staraja Basan, Novaja Basan, Makejevka, Pogrebõ, Bažanovka, Vladimirovka, Šnjakovka, Salnoja, Sofijevka, Havrilovka.

Need asuvad siis kõik Kiievi ümbruses nii loodesuunal kui Brovarõ poolt pealinnast ida pool. Enamik nimedest ei ütle lugejatele küll suurt midagi, kuid mastaabi ilmestamiseks ning ajaloo talletamiseks kuluvad ära.

Tšernihivi ümbruses siiski jätkub okupatsioonivägede kohalolu ning vaenulik tegevus, kuhu arvatakse olevat sisenenud kallaletungi jooksul ca. 20 tuhat Vene ründajat.

2) Pärast mastaapset Vene okupantide taandumist Brovary suunal on Kiievi idakülg vähemalt Prilukini taas okupandivaba. Lahkumine ei läinud neil kergelt. Selle käigus suutsid ukrainlased veel nii mõnelegi kolonnile üht-teist järgi saata ning suurendada putinlaste vanarauafondi.

Üks varitsustest oli näiteks kütuseveole korraldatud, kus eriüksus õhkis teele paigutatud lõhkekehadega kütuseveoki. Veel üks varitsus oli üles seatud lahkuvate putinlaste teele, kelle pihta avati tuli granaadiheitjatest ja käsitulirelvadest. Loogika on lihtne - kõik, mis Ukrainast omal jõul välja ei liigu, ei jõua ka Donbassi rindele sõdima.

3) Tšernihivist on kõneldud viimasel ajal kui teisest Mariupolist, kuigi nii tihedat blokaadi ei suutnud Vene väed seal kehtestada. Esiteks polnud mitmest suunast ligipääsu. Teiseks suutsid Ukraina väed Õigel hetkel sillad õhkida - seal on võimas looduslik takistus Desna jõe näol olemas, mis segas Vene okupantide manööverdamist oblastis.

Tšernihivi ümbruses siiski jätkub okupatsioonivägede kohalolu ning vaenulik tegevus. Sinna arvatakse olevat sisenenud kallaletungi jooksul ca. 20 tuhat Vene ründajat. Suur kontingent asub Tšernihivi linnast kirdes Horodnja-Senkivka joonel. Nežinist lõunas suutsid Ukraina eriväed hävitada üle 30 ühiku okupantide tehnikat - see tähendab üsna muljetavaldavat kolonni. Ukraina vägede pealetung ning okupantide väljaajamine jätkub.

Sumõ oblastis Trostjanetsis hävitatud elumaja. Foto: ROMAN PILIPEY / EPA / Scanpix

4) Sumõ oblasti keskosas on okupantide tegevus hetkel ebaselge - on raporteeritud positsioonidel kaevumisest ning huvist kohalike omavalitsuste võimuorganite suhtes. Vene okupatsioonijõud on röövinud Ukrainas kümneid ametiisikuid okupeeritud territooriumidel, eesmärgiga sundida neid kallaletungijatega koostööd tegema. Ei paista tõenäoline, et Sumõ oblastis selline tegevus jätkusuutlik oleks. Alles on oblastikeskus deblokeeritud Trostjanetsi ja ümbruse vabastamisega ning läänest liigub idapiiri Ukraina vabastusarmee.

5) Harkivi piirkonnas on olnud üsna intensiivne kaudtule tegevus äärelinnade pihta ning linnaäärsetesse asulastesse. Varahommikul okupatsioonivägede sügavas tagalas juhtunud Belgorodi naftabaasi äparduse kohta on käinud eri versioone. Selge on see, et kaks lahingukopterit lasid sinna portsu rakette - seda on näha nii statsionaarsete kui telefonikaamerate videotest.

Vene allikad, kes on varem väitnud Ukraina õhuväe olevat täielikult ja pöördumatult hävitatud, leidsid nüüd, et tegu on ukrainlaste ründekopteritega.

Igati loogiline järeldus, sest kopterid on Ukrainal ju olemas, eelnenud nädalal toimunud rohked raketirünnakud Ukraina kütusehoidlatele üle kogu riigi eeldasid vastusamme ning venelaste korralagedus ja minnalaskmine võis tingida õhukaitse puudumist Belgorodi piirkonnas - nad lihtsalt ei arvestanud selle võimalusega, et Ukraina viib osa lahingutegevusest Venemaa territooriumile. Venemaal ju pole kaotusi ja Ukrainal polevat õhuväge. Milleks siis õhukaitse, eks ole.

Ukraina peastaap vastas neile mõttearendustele omapärase huumoriga, teatades, et nemad ei tea, mis seal «Belgorodi rahvavabariigis» toimub ja seetõttu ei kommenteeri juhtunut, aga avaldasid kartust, et sääraseid asju võib kõikjal Venemaal juhtuda veel.

Kahtlemata toob piiriäärase suure kütuseterminali õhkulaskmine kaasa logistilisi probleeme Izjumi suunal tegutsevale ründegrupile. Eile olid Belgorodi tanklad ummistatud kilomeetritepikkustest järjekordadest, sest venelaste seas tekkis paanika. Ja siit tuleb selle operatsiooni teine ja olulisem mõju - psühholoogiline.

Mida see siis õigupoolest tähendab, et Ukrainal pole õhuväge, aga kopterid lendavad ja lasevad rakette? Kuidas selgitada eduka plaanipärase «erioperatsiooni» kandumist Venemaa territooriumi sügavusse? Milline on Vene armee tegelik võimekus kaitsta rahumeelset taevast Venemaa kohal, kui tõsiselt jamaks läheb? Need küsimused muutusid ühtäkki väga aktuaalseks ka seal, kus seni vaadatakse ainult Vene televisiooni.

Kuna Venemaa on suunanud fookuse Donbassi täielikule okupeerimisele ja võimalik, et ka tegevuse intensiivistamisele lõuna rindel, siis on oodata selles piirkonnas küllaltki rasket perioodi Ukraina kaitsjatele.

Kremli kõneisiku Peskovi sõnutsi pole neil samuti põhjust Belgorodi intsidenti kommenteerida, kuna sellele peaks andma hinnangu Vene kaitseministeerium. Samal ajal ei seadnud ta kahtluse alla Venemaa üleolekut Ukraina õhuruumis, kuid ei suutnud toimuvat kuidagi selgitada. Siiski märkis, et see intsident takistab läbirääkimiste sujuvat kulgemist.

6) Izjumi suunal ongi okupantide surve tugevnenud ning Ukraina vägi pidi ajutiselt taanduma linna lõunaosast pealepressiva vastase arvulise suure ülekaalu tõttu. Eelkõige olevat see teoks saanud tänu kohalike reeturite kaasabile, aga sellest kirjutasin juba eelmises sissekandes.

7) Rubižne-Severodonetski-Lõssõtšanski piirkonnas käib endiselt kõva tuletegevus - pean silmas kaudtule rünnakuid Ukraina väe poolt kaitstavatele asulatele. Popasna kandis ründas ukrainlaste õhkukaitse kahte okupantide ründekopterit. Üks pääses üle noatera peibutus rakettide abil, teine Mi-28 sai tabamuse tagumikku ning prantsatas maha ärakoksatud sabaga.

8 ) Marjinka kandis oli taas kasutatud fosformoona. Kuna eilsega jõudis Debaltseve kanti mööda raudteed miski tehnikalaadung, võib selles lõigus eeldada lähipäevil aktiivsuse kasvu.

Mees eile Mariupolis sõitmas jalgrattaga purustatud elumajade taustal. Foto: Alexander Ermochenko / Reuters / Scanpix

9) Mariupolist pole tulnud olulisi uudiseid, kuid paistab, et Vene okupantide üksused pressivad vaikselt peale kesklinna suunal, liikudes mööda kitsast koridori kvartal kvartali järel.

10) Kesköö paiku kõlasid Dnipro linnas rohked plahvatused, oletatavasti langes sinna hulk rakette. Samad Uudised Krõvõi Rigi kohta - samuti plahvatuste heli. Hommikul tuleb ilmselt täpsustatud andmeid kahjustuste ja tabamuste kohta.

11) Hersoni kandis - ja see pole nali - Tšernobajevka lennuvälja piirkonnas oli taas plahvatusi. Meenutuseks, et see on Vene okupantide kontrolli all olev plats, kus on juba tosin korda lennanud õhku kallist Vene tehnikat ja mõni kindral lisaks. Vastu ööd tuli teade, et sealkandis möllab miski suur tulekahju. Pole see okupandi elu Hersonis ka kerge.

Olgugi, et pealinn ja Tšernihiv põhja suunal on saanud hulga julgustavaid arenguid, pole sellega veel asjad kaugeltki lõppemisjärgus. Kuna Venemaa on suunanud fookuse Donbassi täielikule okupeerimisele ja võimalik, et ka tegevuse intensiivistamisele lõuna rindel, siis on oodata selles piirkonnas küllaltki rasket perioodi Ukraina kaitsjatele.

Survet pakuvad nii Putini soovimatus sattuda kompromissolukorda Zelenskiga, kui ka lähenev 9. mai, milleks võidakse seada eesmärke tuua mingisugunegi «võit» ükskõik millise hinnaga.

Lootust annab siiski see, et praeguseks pole Vene kallaletungijatel enam varuks üllatusmomenti - kedagi ei tabata ootamatult, Ukraina vägi on suutnud neile mitmes kohas korraliku keretäie anda ja seetõttu on vaimselt veelgi paremini valmis okupantidele vastu seisma, kui kallaletungi esimesel päeval.