Ukraina vägede poolt on vabastatud Demidov, Dõmer, Litvinovka, Havrilovka, Kozarovitši, Žovtnevoe, Hlubovka, Jasnohorodka, Talakun, Suhholutšje, Lipovka, Havronštšina, Makovištše, Nikolajevka, Hmelnaja.
Pärast okupantide lahkumist on lisaks Ukraina vägede kontrolli alla võetud Rudnja, Ševtšenkovo, Bobrik, Staraja Basan, Novaja Basan, Makejevka, Pogrebõ, Bažanovka, Vladimirovka, Šnjakovka, Salnoja, Sofijevka, Havrilovka.
Need asuvad siis kõik Kiievi ümbruses nii loodesuunal kui Brovarõ poolt pealinnast ida pool. Enamik nimedest ei ütle lugejatele küll suurt midagi, kuid mastaabi ilmestamiseks ning ajaloo talletamiseks kuluvad ära.
Tšernihivi ümbruses siiski jätkub okupatsioonivägede kohalolu ning vaenulik tegevus, kuhu arvatakse olevat sisenenud kallaletungi jooksul ca. 20 tuhat Vene ründajat.
2) Pärast mastaapset Vene okupantide taandumist Brovary suunal on Kiievi idakülg vähemalt Prilukini taas okupandivaba. Lahkumine ei läinud neil kergelt. Selle käigus suutsid ukrainlased veel nii mõnelegi kolonnile üht-teist järgi saata ning suurendada putinlaste vanarauafondi.
Üks varitsustest oli näiteks kütuseveole korraldatud, kus eriüksus õhkis teele paigutatud lõhkekehadega kütuseveoki. Veel üks varitsus oli üles seatud lahkuvate putinlaste teele, kelle pihta avati tuli granaadiheitjatest ja käsitulirelvadest. Loogika on lihtne - kõik, mis Ukrainast omal jõul välja ei liigu, ei jõua ka Donbassi rindele sõdima.
3) Tšernihivist on kõneldud viimasel ajal kui teisest Mariupolist, kuigi nii tihedat blokaadi ei suutnud Vene väed seal kehtestada. Esiteks polnud mitmest suunast ligipääsu. Teiseks suutsid Ukraina väed Õigel hetkel sillad õhkida - seal on võimas looduslik takistus Desna jõe näol olemas, mis segas Vene okupantide manööverdamist oblastis.