IGOR TARO UKRAINA PÄEVIK ⟩ Hoolimata Ukraina armee edust, pole Vene pool oma vallutusplaanist karvavõrdki loobunud (2)
2. aprill 2022, 22:42
UKRAINA PÄEVIK 2.04: Ukraina vägi jätkab puhastusaktsiooni Kiievi loodeosas ning taas on vabastatud mõned külad Tšernihivi ümbruses, mis võimaldavad juba turvalisemat ühendust linnaga tsiviilelanike evakueerimiseks ning humanitaarabi kohaletoimetamiseks. Lahingute raskuspunkti kandumisega Donbassi piirkonda on tihenenud raketilöögid Ukraina idaosale Dnepri jõe vasakkaldal, kirjutab Igor Taro oma blogis 38. sõjapäeva kohta.
Vene okupantide sõjalised kaotused Ukraina peastaabi andmeil on järgnevad - ründajaid 17800 (+100), tanke 631 (+6), soomusmasinaid 1776, (+25) suurtükke 317 (+1), raketiheitjaid 100 (+4), õhutõrjesüsteeme 54, lennukeid 143, helikoptereid 134 (+3). Seekord lennukitel nulliring, aga seevastu koguni kolm kopterit - vähemalt üks neist on moodne Mi-28, mis lasti alla Popasna kandis õlalt lastava õhutõrjeraketiga.
1) Kiievi loodesuund on nüüd põhimõtteliselt Vene vallutajatest puhas, Tšornobõli elektrijaamas heisati taas Ukraina lipp ning Valgevenes manitsetakse hoidma eemale radioaktiivsest tsoonist saabunud vene okupantidest. Puhastuspatrullid tuvastavad okupatsiooni all olnud aladel palju häirivat - kinniseotud kätega tapetud tsiviilisikud, Guta külas Kiievist põhjas leitud märtsis kadumaläinud ukraina fotograafi-dokumentalisti kahe kuulihaavaga surnukeha ja varastatud pesumasinaid täis laetud veoautode vrakid.
Viimasega kõlab hästi kokku sotsiaalmeedias leviv must nali okupandi kõnelustest Venemaa omastega: «Harkivi võtsite ära? - Ei. - Kiievi võtsite ära? - Ei. - Mille te siis seal ära võtsite? - No hakklihamasina, blenderi ja garderoobikapi võtsime.»
2) Tšernihivi ümbruses on lisaks eilsetele vabastatud Šestovõtsõja ja Mihhailo-Kotsjubinskoje asulad. Üks Tšernihivis lõunas ja teine edelas, mõlemad Desna jõest teisel pool Ukraina vägede pealetungi suhtes, mis tähendab, et ilmselt tekib sinna üsna pea veel häid uudiseid. See tähendab ühtlasi, et Tšernihivist on võimalik võrdlemisi turvaliselt sisse-välja liikuda nii tsiviilelanike evakueerimiseks kui humanitaarabi tootmiseks. Pommitamisohu mõttes on seal ohutase endiselt kõrgel, kuna Tšernihivist põhjas ja kirdes võivad olla okupantide üksused. Õhtul teatasid Horodnja võimud Tšernigivist kirdes, et okupandid on selle asula hüljanud.
Varem toime pandud Oskili veehoidla õhkulaskmine on põhjustanud suuri üleujutusi Svjatogorski kandis, kuna Põhja-Donetsi jõetase tõusis kiiresti ning jõgi on läinud üle kallaste.
3) Sumõ oblastis Konotopi suunas olevat Venemaa piiri poolt taas sisenenud märkimisväärsed vene okupatsioonijõud. Mida nad seal täpselt otsivad, veel ei tea, aga eilsest sissekandest meenutuseks, et seal piirkonnas hakati huvi ilmutama kohalike võimuorganite suhtes. Ei ole välistatud, et venelased püüavad sinna mingi platsdarmi jätta. Võimalik, et perspektiiviga mõne «rahvavabariigi» korraldamiseks, sest kui suurt pilti vaadata, siis tegutsevad nad ilmselt lootuses kõigepealt piirata sisse Ukraina Kaitseväe üksused Donbassis, seejärel liikuda põhjast ja lõunast kusagil Dnepri vasakkaalda joonel kokku, et hõivata kogu Ida-Ukraina. Vene propagandakanaleid vaadates võib see olla uus kavatsus. Samas on Ukraina armee juba korduvalt näidanud, mida ta Putinite ja vene sõjalaevade kavatsuste kohta arvab.
Pärast Hersoni oblasti seadusandliku kogu avaldust Ukraina territooriaalse terviklikkuse kohta pole Vene okupantidel õnnestunud käivitada «legitiimset» protsessi rahvavabariigi välja kuulutamiseks.
4) Harkiv on saanud 39 pommirünnakut. Ukraina president Zelenskõi kommenteeris põhja pool Venemaal Belgorodis toimunud rünnakut kütuseterminalile sõnadega, et ta ei kommenteeri ühtegi enda kui Ukraina kaitseväe ülemjuhataja käsku.
Mis on nüüd piirkonnas juurde lisandunud - paistab, et okupantide raketid on hakanud tihedamalt lendama naaberpiirkondades.
5) Izjumi ja Donbassi põhjaosas on intensiivne lahingutegevus. Izjumis taas hävitatud vene tehnikat, mis on ka loogiline. Izjumi piirkonnast kirjutatakse helikopterite esmakordsest hävitamisest Ukraina tankitõrje raketisüsteemi Korsar abil. Iseenesest pole selles midagi imelikku, sest ka Javelin on mõeldud vajadusel ka madalalt lendava õhusihtmärgi, nagu helikopter, mahavõtmiseks. Varem toime pandud Oskili veehoidla õhkulaskmine on põhjustanud suuri üleujutusi Svjatogorski kandis, kuna Põhja-Donetsi jõetase tõusis kiiresti ning jõgi on läinud üle kallaste.
6) Donetski-Mariupoli piirkonnas on nädalaga hävitatud 800 ründajat Venemaa poolt okupeeritud aladelt. See on tolle piirkonna kohta palju. Siiski tuleb silmas pidada saabuvat täiendust, milleks 2 päeva eest jõudis raudtee-ešelon Debaltseve jaama.
Hoolimata Ukraina armee edust Kiievi, Tšernihivi, Sumõ ja Harkivi kaitsmisel, pole Vene pool oma vallutusplaanist karvavõrdki loobunud. Praeguseks on tehtud küll otsus tagasitõmbumise kohta põhjaosa aladelt, kuid ilmselt ainult lootuses, et mujalt rünnates suudetakse alad tagasi võita ning kehtestada mingisugune kontroll Ukraina üle.
7) Hersoni oblasti piiri kandis on mitmeid tulelööke, millega vene okupatsiooniväed ilmselt loodavad vähendada Ukraina kaitseväe aktiivsust, mis on hiljuti surunud vene ründajaid oblasti piirildelt tagasi. Pärast Hersoni oblasti seadusandliku kogu avaldust Ukraina territooriaalse terviklikkuse kohta pole Vene okupantidel õnnestunud käivitada «legitiimset» protsessi rahvavabariigi välja kuulutamiseks. Seni käiakse kohalikke võimusaadikuid kimbutamas, röövitakse administratsioonijuhte ja survestatakse koolijuhte ja õpetajaid jätkama õppetööd ainult vene keeles ning ilma Ukraina kirjanduse ja ajaloo õpetamiseta.
Odessas on kohalikud võimud fikseerinud intensiivse õhuluure tegemist. Ukraina peastaap on hoiatanud ka Transnistria vägede aktiviseerumise vastu, kuid Moldova on siiani neid kuuldusi ümber lükanud.
Samuti on loogiline, et lepingulisteks sõjaväelasteks lähevad majanduslikult kehval järjel olevate piirkondade noormehed, näiteks kusagilt Dagestanist. See omakorda paneb paika inimressursi kvaliteedi, mille nõrkust kinnitavad igapäevased rindeülevaated.
Hoolimata Ukraina armee edust Kiievi, Tšernihivi, Sumõ ja Harkivi kaitsmisel, pole Vene pool oma vallutusplaanist karvavõrdki loobunud. Praeguseks on tehtud küll otsus tagasitõmbumise kohta põhjaosa aladelt, kuid ilmselt ainult lootuses, et mujalt rünnates suudetakse alad tagasi võita ning kehtestada mingisugune kontroll Ukraina üle. Sellistes oludes ei maksa läbirääkimistest palju loota. Ukraina võimuesindajad on demonstreerinud väidetavalt oma võrgustiku kaudu saadud vene armee kaotuste numbreid vene kaitseministeeriumi süsteemist, mis on suuremad, kui Ukraina peastaabi igapäevane statistika. Sellest tehakse järeldus, et järelikult on Ukraina peastaabi andmed küllalt täpsed ja pigem konservatiivsed.
Andres Mäe jagas ka huvitavat statistikat, mille kohaselt kõige suuremad kaotused tekkisid kohe rünnaku esimesel päeval kui Venemaa ametlikes kanalites «kaotusi polnud üldse», üle 50% on alla 25-aastased ning pärit pigem lõunapiirkondadest ja maarajoonidest. Nii on muidugi lihtsam hoida kaotusi silma alt ära. Samuti on loogiline, et lepingulisteks sõjaväelasteks lähevad majanduslikult kehval järjel olevate piirkondade noormehed, näiteks kusagilt Dagestanist. See omakorda paneb paika inimressursi kvaliteedi, mille nõrkust kinnitavad igapäevased rindeülevaated.
Seega vajab Ukraina enda vabaduse ja turvalise Euroopa seisukohalt positiivse tulemuse saavutamiseks eelkõige korralikku varustust ja vahendeid tõhusaks vastupanuks. Hetkel absorbeerib Ukraina riik igapäevaselt tohutul hulgal kineetilist jõudu oma taristu ja inimelude hinnaga ning seesugust vaatepilti ei sooviks keegi 21. sajandi Euroopas oma koduõuel näha. Seega ei saaks ükski jõukohane materiaalne abi selle vältimiseks olla liiga suur. Ajutiste ebamugavuste kannatamine on tühine võrreldes aastakümneid kestva ülesehitustöö ja korvamatute inimkaotustega.