:format(webp)/nginx/o/2022/04/04/14462996t1h168e.jpg)
UKRAINA PÄEVIK 3.04: Vene okupatsioonivägede seni kõige edukam tegevus kallaletungi algusest on olnud oma relvajõudude ärakoristamine Kiievi ümbruses ning põhja suunalt - mitte küll kaotusteta, aga vähemalt eesmärk sai täidetud, kirjutab Igor Taro oma blogis 39. sõjapäeva kohta.
Butša veresauna suguseid õudusi tuleb okupantide järel vabastatud aladelt kindlasti veel välja, analoogseid pilte avaldati ka pärast Kiievi-Žitomiri okupatsiooni all olnud maanteelõigu vabastamist - sõelapõhjaks tulistatud tsiviilautod, mis üritasid lahkuda pealinna poolt läände ning surnukehad kõikjal tee peal ja servades. Okupatsioonijõud aktiviseeruvad lõunarindel ning Donbassi piirkonnas.
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmeil olid hommikuse seisuga järgmised - ründajaid ligi 18 000 (+200), tanke 644 (+13), soomukeid 1830 (+54), suurtükke 325 (+8), raketiheitjaid 105 (+5) , õhutõrjesüsteeme 54, lennukeid 143, helikoptereid 134. Seekord suur hulk soomustehnikat, mis võib olla seotud nii intensiivistunud lahingutegevusega Donbassi piirkonnas, kui ka idas lahkuvate kolonnide purukspeksmisega.
Sumõ ümbruse kohta on Ukraina peastaap täpsustanud, et eilne Vene okupatsioonivägede liikumine oli seotud positsioonide vahetusega.
1) Kiievist loodes on Ukraina vägi jõudnud Valgevene piirini ning võtnud selle piirilõigu kontrolli alla koos Pripjati piirkonnaga, mis on Tšernobõli elektrijaama lähistel. Okupantidest puhastatud elurajoonide demineerimine võtab vähemalt 10 päeva aega.
See puudutab ilmselt ainult asulaid. Hetkel avastatakse Vene kallaletungijate järel rohkelt sõjakuritegude jälgi, mida üsna pea hakkavad menetlema juba rahvusvahelised organisatsioonid ning rahvusvaheline kriminaalkohus. Venemaa teeb küünilise katseid panna tõendamist leidnud roimad kahtluse alla. See muudab vastureaktsiooni tõenäoliselt veelgi teravamask.
/nginx/o/2022/04/04/14462983t1h40a5.jpg)
2) Tšernihivi suunal on raporteeritud veel mõnede asulate puhastamisest lõunasse viival maanteel, kuid põhimõttelist muutust selles pole, kuna suund oli juba varem Ukraina üksustele avatud.
Teatud ebaselgus on veel Slavutitši ja Tšernihivi põhjasuuna osas, samuti linnast kaugemalt kirdes ja idas asuvate piirkondade kohta. Üldiselt paistab olukord olema selline, et Vene okupandid liiguvad sealkandis ainult Valgevene piiri poole.
Okupandid sihivad kõike, mis hoiab Ukrainat töös ja majanduse elus.
3) Sumõ ümbruse kohta on Ukraina peastaap täpsustanud, et eilne Vene okupatsioonivägede liikumine oli seotud positsioonide vahetusega. Venelased õhkisid ühe silla Sumõst loodesse viival maanteel - ilmselt pelgasid sealtkaudu taganemistee äralõikamist.
/nginx/o/2022/04/04/14462985t1h86a7.jpg)
4) Harkivi elurajoonid on endiselt veel tule all, kuna jäävad raketiheitjate laskeulatusse. Venelaste raskemad raketiheitjad, nagu Smertš suudavad mõjutada vastaspoolt kuni 120 km kaugusel, keskmise laskeulatusega Uragan kuni 35 km kaugusel. Kuna 30 km raadiuses seal okupatsiooniüksusi üsna kindlalt on, siis pole linn veel sugugi turvaline.
Kummaline teade oli taas mingitest plahvatustest Belgorodi kandis Venemaal, linnast ca 15 km kaugusel Tomarovkas. Kummaline seetõttu, et pole eesmärk pole selge. Plahvatustest teavitanud ametiisik väitis, et mingit kahju ei tekkinud, olid ainult plahvatused ning maha langenud millegi jäänused. Harkivist Belgorodi on ca 80 km.
Lisaks Harkivile on okupandid pommitanud ka sügavusse Lozovaja kanti ning päev varem Poltava oblastisse - eilse seisuga polnud veel andmeid, mis seal pihta sai, aga täna teatati, et naftatöötlemistehas. Tehase taristu on hävinud, toota ei saa.
Mingil põhjusel hindas üks Ukraina allikatest Izjumi suunda Vene okupantide seisukohalt vähe mehitatuks, kuna kogu ressurss minevat hetkel Donbassi rindele ehk Luhanski-Donetski oblastitesse Vene poolt.
Lisaks on õhtupoole tulnud teateid ka Lääne-Ukraina pihta tehtud raketilöökidest Rivnes, Ternopilis, ja Hmelnitski oblastis - need olid ka Vene kaitseministeeriumi poolt välja kuulutatud.
Okupandid sihivad kõike, mis hoiab Ukrainat töös ja majanduse elus. Soovivad põhjustada seisakut ja nälga. Millalgi peab maailm hakkama sellele reageerima, et Venemaa oma raketivõimekust õhust, maalt ja merelt niivõrd karistamata kasutab tsiviilinfrastruktuuri suhtes. Kui õhk ja meri kinni pandaks, saaksid ukrainlased maa peal ise hakkama.
5) Izjumi ümbruses teatatud intensiivsest lahingutegevusest, pühapäeval sai ukrainlastel seal muuhulgas ka Su-34 lennuk alla lastud. Vene üks moodsamaid lennumasinaid, piloot võeti vangi. Izjumi elamufondist on hävitatud umbes 80%.
Kogu Ukrainas on purustatud ligi 8000 elumaja. Nende endistel asukatel pole enam oma kodu. Taastamine võtab miljardeid eurosid. Teine küsimus, et kes need kõik suudab üles ehitada, kui meil on isegi rahuajal kõikjal ehitajaid puudu.
Mingil põhjusel hindas üks Ukraina allikatest Izjumi suunda Vene okupantide seisukohalt vähe mehitatuks, kuna kogu ressurss minevat hetkel Donbassi rindele ehk Luhanski-Donetski oblastitesse Vene poolt.
Sõjaliselt oleks eeldanud vastupidist tegevust, sest Luhanski-Donetski suunal on ukrainlastel korralik kaitseliin välja arendatud, mis pole eriti liikunud viimased 6 aastat ning Izjumi poolt lähenetaks sellele nii-öelda selja tagant. Lähimad päevad annavad arutust. Venelaste rumalust ei tohi neile pahaks panna, ainult selle eest tänulik olla.
6) Põhilöögisuunad Donbassis on Severodonetski linnastu, Popasna ja Donetskist lõunas asuv Marjinka. Ühelgi neist pole Vene okupatsiooniväed märkimisväärset edu saavutanud. Küll on nad seal kõvasti pommitanud ja Severodonetskis on üks elumaja, mis sai juba kolmanda pommitabamuse.
/nginx/o/2022/04/04/14462987t1h37d4.jpg)
7) Mariupolis pole Vene okupantidel teadaolevalt märkimisväärset edenemist olnud ning samas on Azovi pataljon seal jälle mõned tehnikaühikud vanarauaks teinud ja isegi sõjavange võtnud.
Türki ja Prantsusmaa on pakkunud oma abi tsiviilelanike evakueerimiseks meritsi. Vaevalt, et Venemaa kedagi oma operatsioonialale lasta soovib. Pealegi on nad kogu mere miine täis lasknud. Ilmselt annab neid sealt nüüd tükk aega traalida, kui esimesed eksemplarid jõudsid juba päevade eest Türki ja Rumeenia vetesse.
Ukraina vägi on siiski tõestanud, et suudab korralikult sõdida ning ei jookse laiali, nagu Afganistani armee, mis loovutas koheselt kõik USA poolt jäetud vahendid Talibanile.
8 ) Aktiveerunud on taas okupantide tegevus Hersoni ja Mõkolajivi piirkonnas. Seda küll ainult kaudtule ja raketilöökide näol seni. Raketiheitjatega on lastud Krivõi Rigi äärelinna, lisaks Apostolove piirkonda. Kasutatud on taas Tornado-S (Smertši kaasaegsem analoog) süsteemi ja kassettmoona.
Midagi on lennutatud Mõkolajivisse ja ka Odessa piirkonda, kuid täpsemad andmed puuduvad. Osad raketid suudeti õhutõrje poolt alla tulistada. Ukraina julgeolek ei luba enam raketilöökide mõjude kohta vahetult pildiinfot avaldada, et mitte anda vastaspoolele võimalust koheseks korrektsiooniks.
Üks Hollandi ajakirjanik saadeti selle eest suisa välja ning pärast katset Ukrainasse uuesti siseneda, määrati talle 10-aastane sissesõidukeelt. Põhjuseks just äsjaste raketilöökide purustuste avaldamine Twitteris. Reporteril muidugi maru äge otse-eetris sõda näidata, kuid selline tegevus võib maksta kümneid inimelusid, kui raketilöökide planeerija hakkab nende videote järgi tuld korrigeerima.
Odessa ja Mõkolajivi ümbruses on fikseeritud ka õhuluure tegemist. See võib viidata mõne sigaduse planeerimisele.
/nginx/o/2022/04/04/14462989t1h8df8.jpg)
Lootustandvad uudised on tulnud ka diplomaatiliselt rindelt. Hetkel paistab ainus tõhus diplomaatia sõja lõpetamiseks selline, mis hangib Ukrainale relvi. Ja nüüd on lõpuks neile lubatud tanke. Küll veneaegseid, kuid siiski päris tanke. Ja juurde käis klausel, et mitte nädalate, vaid päevade jooksul - USA pidi logistikaabi osutama.
Võin pakkuda ka versiooni, miks ründerelvastuse ja varustuse andmise otsused on nii pikalt viibinud ja miks need nüüd kiirendatud korras võivad täide minna. Asi on selles, et keegi ei taha anda relvi ebakindlatesse kätesse ning olukorras, kus need võivad vastaspoole kätte langeda. Sellepärast on selle üle otsustamine seotud suurte kahtlustega.
Ukraina vägi on siiski tõestanud, et suudab korralikult sõdida ning ei jookse laiali, nagu Afganistani armee, mis loovutas koheselt kõik USA poolt jäetud vahendid Talibanile. Aktiivne sõjategevus on toimunud alles loetud nädalad ning niipalju stereotüüpe, eelarvamusi ja pettekujutelmi pole ilmselt maailma ajaloos varem nii kiiresti ümber lükatud, kui nüüd.
/nginx/o/2018/01/02/7457091t1h7300.jpg)