/nginx/o/2022/04/04/14463692t1h3877.jpg)
Saksamaa endine liidukantsler Angela Merkel kaitses esmaspäeval oma 2008. aasta otsust tõkestada Ukrainal kiirkorras NATOga liitumast, tõrjudes sellega president Volodõmõr Zelenskõi teravat kriitikat.
Venemaa sissetung Ukrainasse ja sellega seotud sõjakoledused varjutavad Merkeli 16-aastast võimuloleku perioodi.
Zelenskõi nimetas pühapäeva hilisõhtuses pöördumises «möödalasuks» prantslaste ja sakslaste juhitud otsust NATO tippkohtumisel Bukarestis jätta tema riik allianssi vastu võtmata, seda vaatamata Washingtoni tugevale lobile.
«Kutsun proua Merkeli ja härra (Nicolas) Sarkozy külastama Butšat ning vaatama, milleni see Venemaa suunaline möönduste poliitika on viinud 14 aasta jooksul,» ütles ta viitega jõledustele, mida taanduvad Vene sõdurid panid toime Ukraina tsiviilelanike vastu ning mida mitmed lääneriigid eesotsas oma liidritega on nimetanud ilmselgeteks sõjakuritegudeks.
Ukraina riigipea süüdistas samuti toonaseid Euroopa liidreid lepituse otsimise eest Venemaaga.
Ent Merkel ütles oma pressiesindaja vahendusel tehtud lühikeses avalduses, et «jääb oma otsuse juurde 2008. aasta NATO Bukaresti tippkohtumise valguses».
Pressiesindaja lisas, et Butšas ja mujal Ukrainas avastatud sõjakoledustega seoses teeb Saksa valitsus koos rahvusvahelise kogukonnaga kõik võimaliku, et seista Ukraina kõrval ning teha lõpp Venemaa barbaarsustele ning sõjale Ukraina vastu. Tema sõnul on kõigel sellel endise liidukantsleri täielik toetus.
Saksamaa märkis 2008. aastal, et Ukraina jaoks on liialt vara liituda NATOga, sest toona ei peetud poliitilist kliimat veel sobivaks.
Mullu poliitikaga lõpparve teinud ja neli ametiaega järjest võimul olnud Merkelit on nimetatud vaba maailma liidriks.
Ent Vene presidendi Vladimir Putini sõda Ukrainas on paljastanud Merkeli poliitilises pärandis suuri vigu. Kriitikute sõnul jättis ta nii Saksamaa kui kogu Euroopa haavatavaks oma pingelõdvenduse poliitikaga Kremli liidri vastu.
Kõige teravama kriitika all on Saksamaa tugev sõltuvus Vene energiakandjatest, nii näiteks moodustas Venemaalt ostetava maagaasi kogus 2014. aastal 36 protsenti kogu Saksamaale ostetavast gaasist, ent vahetult Moskva väeüksuste Ukrainasse tungimise eel oli see kerkinud 55 protsendi peale.
Sõltuvus Vene energiakandjatest on sundinud Berliini ütlema, et Saksamaa ei ole valmis järgima USA ja teiste liitlaste üleskutset kehtestada täiemahulist energiaembargot Moskvale.