Punane Rist: näljahäda terves Aafrikas jääb suuresti märkamatuks
Rahvusvaheline Punase Risti Komitee (ICRC) hoiatas teisipäeval, et mitmel pool Aafrikas lokkav tohutu toidupuudus ehk näljahäda jääb suuresti märkamatuks, kuna suure osa maailma pilgud on pööratud sõjale Ukrainas ning teistele kriisidele.
Aafrikas kannatab enam kui iga neljas elanik ehk 346 miljonit inimest «ärevakstegevat» nälga ning lähikuudel see arv kardetavasti veel kerkib, märkis ICRC.
Kriis ulatub peamiselt põuast räsitud Somaaliast ja Etioopiast kontinendi idaosas kuni Mauritaania ja Burkina Fasoni välja kaugel läänes.
Samas hoiatas Punane Rist, et rahaline abi miljonitele inimestele, kes peavad toidukorrata hakkama saama, on otsakorral.
«Tegu on katastroofiga, mis jääb suuresti märkamatuks. Miljonid perekonnad elavad näljas ning lapsed surevad alatoitumisse,» ütles ICRC üleilmsete operatsioonide juht Dominik Stillhart Keenia pealinnas Nairobis ajakirjanikele.
Ta lisas, et üleilmne tähelepanu Ukraina tsiviilelanike «kohutavatele» kannatustele «ei tohiks takistada maailmal tähelepanu pööramast ka teistele kriisidele».
Sõda Ukrainas on samuti mõjutanud hüppeliselt nii toiduainete hindu, kütusehindu ning tekitanud tõrkeid ja viivitusi tarneahelates, millele lisandub koroonapandeemiast tekkinud majanduslik mõju, seisis ICRC avalduses.
Punane Rist on kaardistanud selle aasta humanitaarabi vajaduse eelarve Aafrikas ühele miljardile eurole, ent sellest eesmärgist jääb puudu 800 miljonit eurot.
«Me püüame oma operatsioone laiendada, et aidata nii palju inimesi kui suudame, ent toidu ja veeta jäävate inimeste arv on vapustav,» ütles Stillhart.
ÜRO maailma toiduprogramm (WFP) hoiatas märtsis, et Lõuna-Sudaanis ähvardab enam kui 70 protsenti sealsetest elanikest äärmine näljahäda sel aastal ning selle põhjuseks on looduskatastroofid ja relvakonfliktid.
Etioopia ida- ja lõunaosas vajab enam kui kuus miljonit inimest sel aastal «elupäästvat» sekkumist, kuna piirkond ägab viimaste aastakümnete rängimate põudade käes, teatas ÜRO jaanuaris.
Burkina Fasos on viimase aastaga näljahäda tõttu kodudest lahkuma sunnitud inimeste arv kahekordistunud.
Stillhart tõi hoiatava näitena esile veel sedagi, et kliimamuutuste tekitatud mõju saagikusele on tuntav ning seda ei tohi alahinnata.
«Praegune toidujulgeolekukriis on selgelt konflikti mõjude kombineeritud tulemus, kuid sel on ka korduvate kliimašokkide mõju,» ütles ta.