:format(webp)/nginx/o/2017/01/05/6229469t1ha54d.jpg)
/nginx/o/2022/04/05/14465880t1h0a8e.jpg)
- Keegi ei usalda praegu Venemaa sõnu ja kõik sõltub sellest, mida Moskva tegelikult teeb.
- Lääs peab korraga kaitsma Ukraina tsiviilisikuid, pakkuma Kiievile sõjalist abi ja tugevdama NATOt.
- USA roll Euroopa julgeolekus pole kunagi küsimuse all olnud ja jääb keskseks kümnenditeks.
Lääs peab vankumatult Ukrainat toetama, kuid verevalamise lõpetamine sõltub vaid Venemaa presidendist Vladimir Putinist, leiab Ameerika Ühendriikide suursaadik Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) juures Michael R. Carpenter.
Karjääri kestel muu hulgas praeguse USA presidendi Joe Bideni välispoliitikanõunikuna töötanud diplomaat rõhutas läinud nädalal Postimehele antud telefoniusutluses, et Venemaa sõda Ukrainas nõuab Euroopa julgeolekusüsteemi täielikku ümberkorraldamist ja Ühendriikidele jääb selles ilmselt aastakümneteks keskne roll.
Michael R. Carpenter
/nginx/o/2022/04/05/14465881t1h264f.jpg)
- Alates novembrist 2021 USA suursaadik OSCE juures.
- Enne seda töötas Pennsylvania ülikooli juures tegutseva Penn Bideni diplomaatia ja ülemaailmse kaasamise keskuse tegevdirektorina.
- Aastatel 2015–2017 oli USA asekaitseministri asetäitja Venemaa, Ukraina, Euraasia ja konventsionaalse relvastuskontrolli küsimustes.
- Enne seda töötas Valges Majas toonase asepresidendi Joe Bideni välispoliitikanõunikuna ja Venemaa küsimuste direktorina USA riikliku julgeolekunõukogu juures.
- Olnud pikalt karjääridiplomaat USA välisministeeriumi juures eri rollides ning töötas USA välisesinduses Poolas, Sloveenias ja Barbadosel.
- Omandanud bakalaureusekraadi rahvusvahelistes suhetes Stanfordi ülikoolist ning magistri- ja doktorikraadi politoloogias California ülikoolist Berkeleys.
Ukrainast on põgenenud üle nelja miljoni inimese, rohkem kui iga neljas ukrainlane on olnud sunnitud kodu maha jätma ja ilmselt tuhanded tsiviilisikud on saanud surma. Millist lahendust te näete, et lõpetada need kannatused?
Loomulikult sooviksime näha relvarahu ja humanitaarligipääsu nii kiiresti kui võimalik – jätkame selle taotlemist iga päev. Lõpuks on president Putini langetada otsus lõpetada see õudne sõda, mis toob kaasa sedavõrd palju ohvreid ka Venemaa poolel, aga loomulikult põhjustab ka kohutavat humanitaartragöödiat, mida näeme lahti rullumas Ukrainas ning mis muutub aina hullemaks ja hullemaks.
Kuid lõpuks sõltub see president Putinist, kes peab ütlema, et sellele arulagedale, provotseerimata sõjale peab tulema lõpp.
/nginx/o/2022/04/05/14465882t1h3e4f.jpg)
Kuivõrd te usute, et Ukraina ja Venemaa rahukõnelused annavad tulemusi?
Me pole seni tulemusi näinud, aga peame säilitama usku diplomaatiasse ja kindlasti toetavad Ameerika Ühendriigid tugevalt [Ukraina presidenti Volodõmõr] Zelenskõid ja tema püüdeid jõuda diplomaatilise lahenduseni, mis säilitab Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse.
Kuid taas kord, Venemaal lasub kohustus lõpetada see sõda, nõustuda relvarahuga, nõustuda humanitaarligipääsu ja abiga kõigile neile tsiviilisikutele, kes on praegu lõksus ilma toidu, vee ja elektrita sageli väga-väga kohutavates oludes.
Kui palju on põhjust üldse uskuda, et kui läbirääkimistel peaks mingi tulemuseni jõutama, siis Kreml peab oma sõna?
Praegu ma ei arva, et keegi usaldaks Venemaa sõnu, ja kõik sõltub sellest, mida nad tegelikult teevad.
Lõpuks sõltub see president Putinist, kes peab ütlema, et sellele arulagedale, provotseerimata sõjale peab tulema lõpp.
Meie lääne demokraatlike riikide kogukonnana jätkame Venemaa majandusele enneolematult raske koorma seadmist senikaua kui tarvis. Jätkame NATO eelpaigutatud kaitse tugevdamist ja kindlustamist. Jätkame Ukrainale enda kaitsmiseks vajalike sõjaliste süsteemide tarnimist, nagu ka humanitaar- ja muud laadi abi andmist, mida nad praegu nii meeleheitlikult vajavad. Nii et seisame Ukraina kõrval nii kaua kui tarvis.
Kuid lõpuks taandub kõik sellele, millal Putin näeb, et on aeg see kohutav sõda lõpetada.
Ukraina poliitikud on lääne liidreid kritiseerinud selle eest, et viimased toonitavad pidevalt mittesekkumist ja teevad kõik NATO sõjast eemale hoidmiseks – Ukraina arvates oleks parem mitte rõhutada, mida kindlasti ei tehta. Kas Ukraina seisukoht, et see julgustab Venemaad, on teie arvates õigustatud?
Demokraatlikult valitud liidritele on tähtis anda oma kodanikele teada, mida nad on valmis tegema ja mida nad ei ole valmis tegema. Mis puutub sõjalisse tegevusse tuumajõu vastu nagu Venemaa, siis oleks ebamõistlik eeldada, et Ameerika Ühendriigid või mõni teine riik oleks valmis kõndima sisuliselt veel ühte maailmasõtta. Nii et minu arvates on tähtis neid ootusi edastada.
Samal ajal on minu kodumaa ja paljud teised väljendunud väga selgelt – hämmastavalt selgelt – selles suhtes, kuivõrd nad on valmis jätkama Ukrainale tipptasemele sõjalise abi pakkumist, mida neil on tarvis oma suveräänsuse kaitsmiseks. Kui vaadata toetuse ulatust, mida Ühendriigid on pakkunud – dollarites on seda enam kui ühelgi teisel riigil, aga ka Ukrainale antud julgeolekuabi kvaliteedi poolest. Ja selle juurdevool jätkub.
/nginx/o/2022/04/05/14465883t1h08e3.jpg)
Arvestades, et Venemaa on jätkuvalt OSCE liige, millist rolli saab see kogu, kus teie esindate USA huve, mängida konflikti lahendamisel?
Praegu on väga vähe ruumi jõudmaks Venemaaga OSCEs üldse milleski üksmeelele lihtsalt seetõttu, et Venemaa esindajad jätkavad sõjapropaganda, valede ja desinformatsiooni väljapaiskamist iga kord, kui suu avavad. See ei jäta mulle palju usku, et suudame jõuda mingit laadi diplomaatilise lahenduseni.
Kunagi ühel hetkel, kui Kreml tunneb, et on valmis diplomaatilisest lahendusest kinni pidama, eks siis paistab. Aga ma kahtlustan, et enne, kui nad on valmis seda otsust tegema, peavad nad kandma veel kahju.
OSCE on enda kanda võtnud ülesande dokumenteerida Venemaa võimalikke Ukrainas toime pandud sõjakuritegusid. Kui tõenäoliseks te peate, et see töö viib lõpuks juhtumite arutamiseni rahvusvahelistes kohtutes ja kurjategijate süüdimõistmiseni?
On väga tähtis, et OSCE jätkab vastutusmehhanismide käigus hoidmist. Me oleme juba kutsunud koos 44 teise liikmesriigiga ellu nn Moskva mehhanismi, et koguda tõendeid võimalike rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumiste, võimalike sõjakuritegude, isegi võimalike inimsusvastaste kuritegude kohta.
Oleks ebamõistlik eeldada, et Ameerika Ühendriigid või mõni teine riik oleks valmis kõndima sisuliselt veel ühte maailmasõtta.
Kõik need tõendid kogutakse kokku ja säilitatakse turvaliselt, nii et neid saaks kasutada teised võimkonnad, nagu näiteks Rahvusvaheline Kriminaalkohus või Rahvusvaheline Kohus, et tagada kõigil tasemetel isikute vastutusele võtmine.
Mis puutub tõenäosusesse, et need isikud tulevikus tõesti tagajärgedega silmitsi seisavad – ma arvan, et on liiga vara ennustada üht- või teistpidi. Tähtis on protsess läbi käia ja lõpuks toob see loodetavasti kaasa kõigi nende vastutusele võtmise, kes selles sõjas kuritegudes osalesid.
/nginx/o/2022/04/05/14465884t1h1665.jpg)
Teiste seas on Ameerika Ühendriigid hoiatanud võimaliku keemiarünnaku eest Ukrainas. USA president Joe Biden nimetas seda punaseks jooneks, mille ületamine toob Venemaale kaasa NATO reaktsiooni. Kuivõrd olete veendunud, et millelegi sellisele järgneks alliansi vastus?
Oleme väga mures võimaluse pärast, et Venemaa võib kasutada keemilist või bioloogilist relva. Iga kord, kui venelased kavatsevad midagi teha, süüdistavad nad alati Ukrainat või mõnd lääneriiki täpselt samaks valmistumises, mida ise planeerivad. Ja nüüd nad targutavad süüdistuste üle, et Ukrainas võib olla keemiarelvi.
Keemilise või bioloogilise relva kasutamine murraks hiiglasliku rahvusvahelise tabu nende relvade ümber. President Biden on teinud väga selgeks, et sellel oleks rängad tagajärjed.
Millised peaksid olema rahvusvahelise kogukonna järgmised sammud, et Ukraina olukorda muutust tuua?
Me peame tegema tervet hulka asju korraga. Peame jätkama humanitaarligipääsu nõudmist ja pakkuma humanitaarabi isegi kõige keerulisemates tingimustes. Me ei tohi jätta ühtki võimalust kasutamata, et kaitsta tsiviilisikute elusid Ukrainas. Peame ka, nagu eelnevalt ütlesin, pakkuma sõjalist abi, et võimaldada ukrainlastel end kaitsta. Peame pakkuma makromajanduslikku tuge. Peame toetama NATOt, kasvatades selle kaitse- ja heidutusvõimekust.
Siin pole nimekirja valikutest, peame tegema kõike ülalmainitut.
Venemaa on käitunud sõjakalt juba aastaid: seda kinnitasid sissetung Gruusiasse 2008. aastal, Krimmi hõivamine ja sõja puhkemine Ida-Ukrainas 2014. aastal. Ometi ei näinud olukorra tõsidus Euroopas ja läänemaailmas kõigile kohale jõudvat. Mil viisil muudab nüüdne sõda Ukrainas julgeolekuolukorda Euroopas ja USA rolli selles?
USA roll Euroopa julgeolekus pole kunagi küsimuse all olnud. USA on alati olnud tugevalt kaasatud. Meil on ligi 100 000 sõdurit Euroopas. Peatuge hetkeks ja mõelge sellele – mida see ütleb USA panuse kohta Euroopa julgeolekusse. See on tohutu. Rääkimata sõjalistest platvormidest ja võimekustest, mis sellega kaasneb.
Venemaa esindajad jätkavad sõjapropaganda ja valede ja desinformatsiooni väljapaiskamist iga kord, kui suu avavad.
Ma arvan, et see jääb nii tulevasteks aastateks ja ilmselt aastakümneteks, sest Euroopa julgeolek on täielikult katki rebenenud. Meil on kolossaalne maismaasõda Euroopa südames, suurim sõda alates Teisest maailmasõjast. Humanitaartragöödia mõõtmed ja ulatus, tapetud tsiviilisikute arv ja viis, kuidas neid tapetakse, on vapustus igaühe südametunnistusele. See tähendab, et peame mõtlema ringi paljud küsimused, millele Euroopa julgeolek kuni praeguseni tugines.
See nõuab Euroopa julgeolekusüsteemi – või kui nii öelda, siis -arhitektuuri – täielikku ümberkorraldamist. Aga mul pole mingit kahtlust selles, et USA jääb aastateks NATO ja Euroopa julgeoleku tagamise tuumaks.