INTERVJUU ⟩ 25. veebruarist kutsub NATO Soome saadikut alatasa laua taha

Venemaa algatatud sõda Ukrainas on muutnud märkimisväärselt Soome avalikkuse suhtumist NATOsse, ütleb põhjanaabreid alliansi juures esindav suursaadik Klaus Korhonen. Foto: Evelyn Kaldoja

Kui NATO kolis neli aastat tagasi üle Brüsseli Léopold III bulvari uude peakorterisse, jäid alliansi juurde akrediteeritud partnermaade diplomaadid maha vana peakorteri territooriumile.

Seal külma sõja lõpu aegse NATO peasekretäri Manfred Wörneri auks nimetatud majas tegutsevad delegatsioonid riikidest nagu Soome, Rootsi, Austria, Gruusia ja Ukraina tänini. Nagu Soomet alliansi juures esindav suursaadik Klaus Korhonen Postimehele kinnitas, on teda ja Rootsi kolleegi alates 25. veebruarist üle tee NATO liitlaste kohtumistele kutsuma hakatud tunduvalt sagedamini.

Milline näeb välja elu NATO kompleksi tänavapoolel, kus peale teie on ka näiteks rootslased, austerlased, ukrainlased ja grusiinid?

Jah, me oleme kõik NATO lähedased partnerid. Ma arvan, et on ka aus öelda, et Rootsi ja Soome on kõige aktiivsemad. Me investeerime sellesse sidemesse palju, siinses delegatsioonis on meil 20 töötajat, mis Soome mõttes on üsna suur esindus. Meie ohvitserid teenivad ka NATO suuremates väejuhatustes, et teada, mis seal toimub ja rakendada meie koostöölepinguid.

Kuid loomulikult on liikmesusel ja partnerlusel selge erinevus. Soome on tahtnud hoida seda erinevust ja NATO kohe kindlasti tahab hoida seda erinevust.

Meie partnerlus on meid hästi teeninud, aga nüüd käib Soomes väga elav julgeolekupoliitika debatt ja näis, kuhu see viib.