:format(webp)/nginx/o/2022/04/07/14468334t1h7f1c.jpg)
Ukraina väed olid eile edukad Hersoni oblasti põhjaosas – vaikselt, kuid kindlalt liigutakse Dnipropetrovski oblasti piiri äärest lõuna poole ning pikemat aega käivad lahingud Oleksandrivka külas Hersonist paarikümne kilomeetri kaugusel põhjas, kirjutas iga päev Facebookis avaldatavas sõjapäeva ülevaates Igor Taro.
Harkiv ja selle ümbrus saavad kümneid tulelööke suurtükkidest ja raketiheitjatest. Kas just keegi üritab linna suunas läbi murda, aga pigem üritavad Vene väed suruda linnast idapoole edenenud Ukraina üksusi võimalikult maha.
Oblasti sügavustes on Vene okupatsioonijõud alustanud raudtee rakendamist logistikaks – veavad tehnikat Valuiki jaamast Venemaal Kupjanski jaama okupeeritud territooriumil. Sealt on mugav otsetee Izjumi peale.
Izjumis mingit läbimurret ei toimunud. Pärast eilset väikest edenemist umbes seitsme kilomeetri jagu said ukrainlased asja pidama. Pataljon Vostok kirjutab, et on hävitanud 60 ründajat ja neli tanki, kuid ei ole päris selge, kus. Võimalik, et just seal kandis, sest ida suunal Vostok tegutseb ja mingeid muid eriliselt aktiivseid piirkondi lahingutegevuse mõttes seal hetkel pole.
Sjeverodonetski linn on saanud intensiivse pommitamise osaks – päeval põles seal korraga kümme paneelelamut. Venelaste pealetungid seal ja mujalgi Donbassi piirkonnas pole edu aga toonud.
Lugesin üht intervjuud Ukraina tankiüksuse ülemaga, kes tegutses Izjumis. Ta mainis, et ukrainlased vahetavad pidevalt taktikat ning see on Vene vägedele suur probleem. Nad vist üritavad iga kord eelmist rünnakut läbi mängida, kuid Ukraina poolel on siis juba teised võtted.
Üksainus küla aiamaade vahele peidetud tank võib terve suure kolonni jaoks olla paras pind ühes kohas.
Ukrainlased avaldasid ka kena droonivideo, mis demonstreerib, kuidas üksainus küla aiamaade vahele peidetud tank võib terve suure kolonni jaoks olla paras pind ühes kohas. Loo moraal on vast selles, et ka väga piiratud vahenditega saab ülekaalukale vastasele kaitses tekitada hulgaliselt probleeme ja vähemalt tema hoogu kõvasti vähendada.
Venelastele väga meeldib soomustehnikaga kihutada ja kui nad seda ei saa teha, siis tekib suur hämming.
Korraliku koguse suurtükimoona lasid Vene okupandid lendu kogu Donbassi rinde ulatuses, kattes kõiki sealseid piiriäärseid külasid ja asulaid. Vuhledaris tuli tulelöök humanitaarabi oodanud järjekorra pihta - neli surnut ja neli haavatut. Lisaks purustasid Otšeretini piirkonnas Vene mürsud kuus elumaja ning lasteaia. Paar hukkunut oli Marjinkas.
Vene väed tulistavad ühtesid ja samu külasid Donetski linnapiirist loetud kilomeetrite kaugusel. See rindejoon on samas kohas püsinud aastast 2015. Praeguseks on okupandid suutnud edeneda ainult läbi Volnovahha, mis pani Mariupoli ligipääsu kinni, aga oluline osa Donetski ja Luhanski oblastist on endiselt ukrainlaste käes ning Venemaa pole suutnud oma eesmärki saavutada.
Mariupolis ei paista viimase viie päeva jooksul Vene okupantidel olevat olnud mingit edenemist.
1. aprillil sisenesid nad Berdjanski poolt kesklinna ning liikusid kitsas koridoris kümmekond kvartalit põhja poole. Sellest alates pole nende kohalolu laienemisest teateid tulnud. Kalmiuse jõe idakaldal on seevastu pikemat aega seisak. Sealkandis käisid ka tšetšeeni tiktokerid, kes tegid oma videod ära ja suundusid turvalisse kohta.
/nginx/o/2022/04/07/14468335t1h8710.jpg)
Tihe suurtükituli on käinud lõunarindel Zaporižžja piirkonnas. Seal on viie päeva eest olnud kõvemad lahingud Huljaipole kandis, kui ukrainlased vabastasid osad külad ning sama tehti ka eile.
Nüüd on Vene väed asunud kõvasti pommitama külasid oletataval rindejoonel ja ukrainlaste positsioonide sügavuses. Mõned sihtmärgid on sellised, mida olen oletanud Vene kontrolli all olevateks. Ei saa välistada, et Vene okupantide positsioonid on seal kõikuma löönud.
Samas pole päris alust selliseks soovmõtlemiseks, nagu viibiksid Ukraina väed juba Berdjanski linnapiiril. Arvatavasti on Berdjanskist rindeni kõige optimistlikumal juhul ikka kümneid kilomeetreid – 50 või enam. Muud informatsiooni hetkel usaldusväärsemates avalikes allikates pole.
Hersoni oblastis on vabastatud Dobrjanka, Novovoznessenskoje, Trudoljubovka ja Osokorivka külad. Ukraina vägi liigub seal ilmselt kahes koridoris – üks Dnepri kaldal ja teine 15 kilomeetrit lääne pool. Edenemine on Hersoni oblasti põhjaosas olnud kümmekond kilomeetrit. Hersoni endani on umbes paarsada kilomeetrit minna.
Samas käisid eile endiselt lahingud Oleksandrivka külas, mis on samuti Hersonist põhja pool, aga ainult 20 kilomeetri kaugusel. See oblast on lihtsalt pikaks venitatud lõunast põhja.
Demineerijate hinnangul vajab puhastust kahe Eesti suurune territoorium.
Oleksandrivka asub Inhuletsi jõe kaldal ja sealt Dneprini on küllalt kitsas lõik, ka kuni paarkümmend kilomeetrit. Seega ohustavad ukrainlased sealt mitte ainult Hersoni linna, vaid ka neid põhjapoolsemaid okupante 150 kilomeetri kaugusel, kellega teised Ukraina üksused edukalt pealetungilahinguid peavad. See on koht, mida tuleb tähelepanu all hoida.
Diplomaatilisel rindel on olud muutunud soodsamaks. Muidu neutraalsemat joont hoidnud riigid, nagu India või Iisrael, on hakanud Butša valguses kasutama sõna «sõjakuritegu» ning Venemaal on sõpru kõvasti vähemaks jäänud.
Lääneliitlastel on seevastu kergem kõnelda raskerelvade tarnetest. Varsti peaksid USAst tagasi rindele jõudma tapjadroonide väljaõppe saanud Ukraina kaitseväelased, kes saavad anda panuse Vene soomustehnika hävitamisel.
Ukraina peastaap andis teada, et nende hinnangul valmistub Venemaa oma kallaletungi raames suurpealetungiks Ida-Ukraina ja Donbassi suunalt.
Lisaks on Ukraina peastaabil andmeid ka Tiraspoli lennuvälja ettevalmistamise kohta Transnistrias. Moldova on seni kinnitanud, sealt pole mingit ohtu. Kindlasti on see Ukraina jaoks Odessa piirkonnas oluline risk ning selle realiseerumisel satub Moldova keerulisse olukorda, kui mitte öelda sõtta.
Selline see nn rahvavabariikide saatus kord on, et isegi pikalt külmunud konflikti korral võib Vene okupantide soovil igal ajahetkel taas sõjategevus vallanduda.
Ukraina põhjaosas Kiievi ja Tšernihivi ümbruses käib sõjakahjude koristamine. Butša taguses Borodjanka asulas on palju segipommitatud paneelelamuid, mille rusude all on arvatavasti samuti massihauad.
Valgevene asutused on radioaktiivsete Vene sõdurite olemasolu eitanud.
Butša oli maailmale jõhker vaatepilt, kuid see on alles jäämäe tipp, kui vaadata, millist ala on Vene okupatsioon kuu ajaga katnud. Demineerijate hinnangul vajab puhastust kahe Eesti suurune territoorium. Ja kogu selle ulatuses võib veel palju koledaid asju välja tulla.
Viimaseks mainin ära, et Tšornobõli piirkonna nn punane mets ehk maailma kõige saastatuim piirkond ongi Vene okupantide poolt üles kaevatud. Nad ehitasid endale tõsimeeli seal mulla alla kaevikuid ja varjendeid, mis aga neid ei kaitsnud, vaid vastupidi – tekitasid mulla all peidus olnud isotoopidega korraliku kiirituse.
Nende kaevajate saatuse kohta hetkel täpsem info puudub, sest pärast teadet, et nad viidi Homieli radiatsiooniuuringute meditsiinikeskusesse, on Valgevene asutused radioaktiivsete Vene sõdurite olemasolu eitanud.
/nginx/o/2018/01/02/7457091t1h7300.jpg)