Et aidata lugejal mõista sõjapidamise keerdkäike ja seaduspärasusi, analüüsin käesolevas artiklis erinevaid konflikte, milles Venemaa agressorriigina on pärast külma sõja lõppu osalenud.
Vaatlen Venemaa sõjaliste operatsioonide planeerimist, peamiselt strateegilisel tasandil Tšetšeenias, Gruusias, Süürias ja Ukrainas. Sissejuhatavalt võib öelda, et kuigi nendes on ühiseid jooni, on kõik operatsioonid siiski erilaadsed. Samas on Venemaa kõik operatsioonid läbi viinud ainult omaenda riiklike ambitsioonide edendamiseks ning üldse mitte humanitaarsetel kaalutlustel ja olukorra stabiliseerimiseks, nagu jutustab saatev Vene retoorika.
/nginx/o/2021/04/07/13717280t1h6a9c.jpg)
/nginx/o/2022/04/07/14470616t1h9c3d.jpg)