R, 9.12.2022

ÜLEVAADE ⟩ Valimispäeva lähenedes on Macronil üha enam põhjust muretsemiseks

Berit Nuka
, toimetaja
Valimispäeva lähenedes on Macronil üha enam põhjust muretsemiseks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Prantsusmaa president Emmanuel Macron esmaspäeval raadiojaama France Inter ruumides teleri kõrval, kust paistab tema pearivaal Marine Le Pen.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron esmaspäeval raadiojaama France Inter ruumides teleri kõrval, kust paistab tema pearivaal Marine Le Pen. Foto: LUDOVIC MARIN/AFP/Scanpix
  • Emmanuel Macron on presidendivalimiste soosik, kuid teda võib haavata valijate napp innukus
  • Marine Le Peni toetus aina kasvab hoolimata tema ammustest soojadest suhetest Kremliga
  • Tuliseimad debatid valimiste eel puudutavad prantslaste ostujõudu ja pensioniea tõstmist

Ajal kui Prantsusmaa riigipea Emmanuel Macron on olnud ametis Ukrainas lõõmava sõjaga, selmet aktiivset presidendivalimiste kampaaniat teha, on toetus tema paremäärmuslikule konkurendile Marine Le Penile kiiresti kasvanud.

«Praegu on populaarsusreiting tähtis,» toonitas CNNiga vesteldes poliitikakommentaator Jean-Michel Aphatie. «Vihkamise ulatus Emmanuel Macroni suhtes on arvestatav ja laialdane.»

Üks neist, keda Macroni püüdlused diplomaatiaga Ukraina sõda lõpetada, pole veennud, on Lõuna-Prantsusmaal Béziers elav pensionär Margarit Mondabric, keda Venemaa liidri Vladimir Putini vägede toime pandud õudused on puudutanud sedavõrd sügavalt, et oleks naisel suurem korter, oleks ta valmis ka ise põgenikke võõrustama.

Oma hääle kavatseb Mondabric aga anda just Putini pikaajalisele liitlasele Le Penile. Sama plaan on ka tema partneril Sylvian Vernil, kelle hinnangul paremäärmuslase soe suhe Kremliga pole määrava tähtsusega. «Me peame aitama prantslasi enne teiste aitamist,» ütles 60. eluaastates Vern The Washington Postile.

Paari põlgus Macroni suhtes on sedavõrd sügav, et nad kaaluvad välismaale kolimist juhul, kui ta peaks valitama teiseks ametiajaks tagasi.

Valmisolek üllatusteks

Macron on endiselt soosik nii esimeses hääletusvoorus sel pühapäeval kui ka teises voorus 24. aprillil, kus kõigi eelduste järgi on tema vastane, nagu viis aastat tagasigi, Le Pen. Küll aga ennustatakse nende duellis see kord märksa tihedamat rebimist kui toonane Macroni 66 protsenti häältest Le Peni 34 protsendi vastu.

Küsitluste järgi võivad paljud valijad seekord üldse koju jääda, kuna peavad Macroni võitu kindlaks, või tulevad küll valima, aga kasutavad esimest vooru n-ö protesti avaldamiseks ja hääletavad mõne kehvemas seisus kandidaadi poolt.

«See on illusioon, et Macron on need valimised võitnud,» ütles The New York Timesile Sciences Po politoloogiaõppejõud Nicolas Tenzer. «Suure kõrvale jäämise määra puhul, mis on võimalik, ja osa inimeste seas suure vihkamise tõttu presidendi vastu võib tulla tõeline üllatus. Mõte, et Le Pen võidab, pole võimatu.»

Ka Macron ärgitas oma esimesel ja ainsal suurel valimiskogunemisel Pariisis läinud nädalavahetusel inimesi hääletama. «Käes on mobilisatsioon, käes on lahing!» kuulutas ta kaks ja pool tundi kestnud kõne lõpetuseks. «Ma ei taha ei ülbust ega lüüasaamisvaimu, ma tahan üldmobilisatsiooni.»

Teiseks ametiajaks Prantsusmaa presidendiks pürgiv Emmanuel Macron sel nädalal toetajate keskel Spézet' asulas riigi looderannikul. 
Teiseks ametiajaks Prantsusmaa presidendiks pürgiv Emmanuel Macron sel nädalal toetajate keskel Spézet' asulas riigi looderannikul. Foto: Jeremias Gonzalez/AP/Scanpix

Kõnes hoiatas 44-aastane president ebameeldivate üllatuste eest valimispäeval. «Vaadake mis juhtus Brexiti ja paljude teiste hääletustega: mis näis ebatõenäoline, juhtus tegelikult,» lausus Macron.

Valimisaktiivsuse pärast oli mures ka Toulouse'ist Pariis Macroni kuulama sõitnud 59-aastane riigiteenistuja Anne Trippette, kelle sõnul vajab president järgmist ametiaega, et viia oma reformid lõpule. «See on nagu jalgpallimatš. Kuni lõpuvile pole kõlanud, on kõik meie jaoks mängus. Kõrvale jäämine ja äärmuste tõus haavab meid. Küsitlused soosivad meid, aga sellele ei saa jääda lootma. Inimesed peavad hääletama ja hääletama Macroni poolt,» ütles ta France 24-le.

Macroni põhirivaal Le Pen on pehmendanud oma sõnavõtte sisserände teemadel ja keskendunud kampaanias viimasel ajal ennekõike prantslaste ostujõu küsimusele, vahendas AP.

Rahvusliku Liidu presidendikandidaat Marine Le Pen kampaaniaüritusel Ida-Prantsusmaal Stiring-Wendelis läinud nädalal. 
Rahvusliku Liidu presidendikandidaat Marine Le Pen kampaaniaüritusel Ida-Prantsusmaal Stiring-Wendelis läinud nädalal. Foto: Alain Robert/SIPA/Scanpix

«Loomulikult pean ma immigratsiooni ja kindlusetust tõsisteks probleemideks, mis vajavad kiiresti vastuseid, kuid need pole ainsad asjad,» ütles Rahvusliku Liidu kandidaat Le Pen hiljuti televisioonis valijate küsimustele vastates. «Ma muretsen ots otsaga kokku tulemise pärast sama palju kui Prantsusmaa lõpu pärast.»

Selle nädala hakul vaidlesid Le Pen ja Macron pensioniea üle, mida president on lubanud tõsta 65 eluaastale.

BFM TV eetris nimetas Le Pen plaani täiesti ebaõiglaseks, sest paljud inimesed ei suuda enam selles vanuses tööd leida ja kaotavad nii pensionis. Tema tahaks hoida pensioniea 62 eluaastal ja langetada seda 60-le nende puhul, kes alustasid töötamist enne 20-aastaseks saamist.

«Ma tahan kaitsta süsteemi, kus need, kes töötavad, maksavad pensionile jäänute pensione,» õigustas Macron oma plaani usutluses raadiojaamale France Inter, lisades, et ilma reformita pole süsteem jätkusuutlik ja keskmiselt töötavad inimesed Prantsusmaal juba praegu kauem kui 62. eluaastani.

Mõned eksperdid ennustavad aga, et pensioniea tõstmine võib kaasa tuua mõne aasta eest Prantsusmaad raputanud nn kollavestide protestidele sarnased meeleavaldused.

Le Pen noolib vasakpoolseid

Lubades kärpida maksude osakaalu energiaarvetes praeguselt viiendikult 5,5 protsendile üritab Le Pen ühtlasi meelitada enda seljataha vasakradikaalse Jean-Luc Mélenchoni toetajaid. Erakonna Allutamatu Prantsusmaa kandidaat on küsitlustes praegu kolmas ja näib olevat ainus, kes võiks ohustada Le Peni pääsu teise hääletusvooru.

Vasakradikaalne presidendikandidaat Jean-Luc Mélenchon pole veel lõplikult minetanud lootust teise hääletusvooru pääseda. Pildil erakonna Allutamatu Prantsusmaa liider valijatega kohtumas pühapäeval Toulouse'is. 
Vasakradikaalne presidendikandidaat Jean-Luc Mélenchon pole veel lõplikult minetanud lootust teise hääletusvooru pääseda. Pildil erakonna Allutamatu Prantsusmaa liider valijatega kohtumas pühapäeval Toulouse'is. Foto: J. M. Haedrich/SIPA/Scanpix

Paljudele vasakpoolsetele on Mélenchon aga liiga radikaalne ja sarnaselt Le Penile tekitavad tema Venemaad puudutavad seisukohad küsimusi. Kuigi Le Pen on püüdnud end Putinist distantseerida, on ta näiteks nimetanud ideed Vene gaasist ja naftast loobumisest Prantsusmaale surmavaks. Mélenchon kordas aga vaid mõni päev pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ettepanekut lahkuda NATOst, nimetades seda kasutuks liiduks.

Prantsusmaa kampaaniareeglite järgi on presidendikandidaatidel aega valijaid veenda reede südaööni. See ei jäta esikolmiku seljataga olijatele enam palju võimalusi oma positsiooni parandada.

Paremäärmuslik kandidaat Éric Zemmour külastas nädalavahetusel kampaaniat tehes ebaseaduslikku turgu Marseille's. Ta on lubanud jõuliselt tõkestada sisserännet Prantsusmaale. 
Paremäärmuslik kandidaat Éric Zemmour külastas nädalavahetusel kampaaniat tehes ebaseaduslikku turgu Marseille's. Ta on lubanud jõuliselt tõkestada sisserännet Prantsusmaale. Foto: Philippe Magoni/SIPA/Scanpix

Umbes kümnendiku valijate toetusega paremäärmuslane Éric Zemmour on püüdnud hääletajaid köita lubadusega võidu korral saata Prantsusmaalt välja miljon välismaalast. Temaga samas seisus paremtsentristide kandidaat Valérie Pécresse ergutab aga rahvast väitega, et vajalik on vältida uut Macroni ja Le Peni duelli teises voorus, kirjutas The Guardian.

Prantsusmaa paremtsentristide presidendikandidaat Valérie Pécresse käis sel nädalal kampaaniat tegemas riigi Kariibi meres asuvas ülemerepiirkonnas Guadeloupel.  
Prantsusmaa paremtsentristide presidendikandidaat Valérie Pécresse käis sel nädalal kampaaniat tegemas riigi Kariibi meres asuvas ülemerepiirkonnas Guadeloupel.  Foto: Gilles Morel/SIMAX/SIPA/Scanpix

Mõõdukas vasakleer on aga sisuliselt kadunud ning lõhestatuse tõttu jagunevad nende niigi napid hääled rohelise eurosaadiku Yannick Jadot' ja sotsialistist Pariisi linnapea Anne Hidalgo vahel.

Le Mans'i lähistel asuvas Bérus' asulas on president Emmanuel Macroni valmisplakatile soditud hurjutavad sõnumid tema vähese debativalmiduse ja konsultatsioonifirma McKinsey teenuste kasutamise pärast. 
Le Mans'i lähistel asuvas Bérus' asulas on president Emmanuel Macroni valmisplakatile soditud hurjutavad sõnumid tema vähese debativalmiduse ja konsultatsioonifirma McKinsey teenuste kasutamise pärast. Foto: Patrick Siccoli/sipa/Scanpix

 

Hiiglaslikud kulutused nõustamisteenusele kõigutavad tagasivalimiskampaaniat

Emmanuel Macroni vastased on innukalt haaranud kinni võimalusest hurjutada teda valitsuse miljardi euroni kerkinud konsultatsioonikulude eest, millest suur osa läks USA ettevõtte McKinsey kaukasse.

Ajakirjanduses just McKinsey afääri nime saanud skandaal lahvatas, kui Prantsusmaa senati märtsi keskel avaldatud raportis toodi päevavalgele, et valitsuse kulud konsultatsioonifirmade teenustele aastatel 2018–2021 enam kui kahekordistusid ja mullu kulus neile seejuures ennenägematud enam kui miljard eurot, vahendas AFP.

«Võib jääda mulje, et selles on miskit hägusat, aga see pole tõsi,» õigustas Macron kulutusi, väites, et rangelt on järgitud avalike hangete reegleid ning kulud kasvasid sedavõrd suureks, sest ministeeriumid ja riigiametnikud vajasid täiendavat abi Covid-19 pandeemia tõttu.

Macroni valitsust Covid-19 vaktsineerimisel nõustanud McKinsey suur tulu riivas aga Prantsusmaal paljudel silma, sest USA firma pole sama senati raporti järgi maksnud riigis alates 2011. aastast ettevõtte tulumaksu, tõi välja AP.

Prantsusmaa finantsprokuratuur asus üleeile uurima valitsuse heaks töötanud konsultatsioonifirmasid, kahtlustades neid rahapesus ja maksupettuses, kirjutas Politico.

Skandaali laineharjal lubas äärmusvasakpoolne presidendikandidaat Jean-Luc Mélenchon, et tema võidu puhul pole konsultatsioonifirmadel enam valitsuse tegemistesse asja, Marine Le Peni paremäärmusliku Rahvusliku Liidu juht Jordan Bardella väitis aga, et Macronist on saanud erahuvide esindaja.

Mõttekoja Fondation Jean-Jaurès politoloogi Chloé Morini sõnul on skandaal eriti valus Macronile tema mineviku tõttu investeerimispankurina ja soovi tõttu tuua poliitikuna riigi struktuuridesse ettevõtlusele omast tõhusust.

«Üks kriitika, mida Emmanuel Macroni vastu on alates 2017. aastast tehtud, on see, et ta on rikaste president, erasektori president, finantssektorist pärit president. Prantsusmaal valitseb suur usaldamatus konsultantide ja finantsmaailma vastu,» selgitas Morin The New York Timesile. «Nii et see taaselustab mulje, et president teenib suurte rahastajate ja suurte pankade huve.»

Märksõnad
Tagasi üles