/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/04/08/14473487t1hc1c9.jpg)
Leedu kavatseb osta lähiaastatel Ühendriikidelt ja Saksamaalt kummaltki rohkem kui miljardi euro eest relvi, teatas täna kaitseministeerium.
Leedu ostab USA-lt ja Saksamaalt kummaltki miljardi eest relvi
Ministeeriumi andmetel on relvahangete peapartnerid USA ja Saksamaa, viimastel aastatel ostis Leedu kaitsevägi relvi USA-st poole ja Saksamaalt ligi miljardi euro eest.
Pärast Leedu kaitsekulutuste suurendamist seoses Venemaa kallaletungiga Ukrainale on lähiajal kavas alustada hankemenetlusi neist riikidest kuni 2027. aastani rohkem kui kahe miljardi euro ulatuses.
«Pärast Leedu relvajõudude moderniseerimise programmi elluviimist avaneb rohkem võimalusi, samuti paraneb riigi kaitsevõime. Samal ajal laiendatakse liitlasvägede kohalolekut Leedus,» ütles kaitseminister Arvydas Anušauskas.
Riigikaitseministeeriumi teatel on Leedu relvajõudude moderniseerimise aluseks strateegilistelt partneritelt ostetud varustus: tugevdatakse väe manöövrivõimet ja tulejõudu, õhutõrjet ja õhuseiret, tankitõrjevõimekust, sõjaväeluuret, logistikat ning sõjameditsiinivõimekust.
Maaväe manööverdamisvõime ja tulejõu suurendamiseks ostab Leedu varustust ja tehnikat Saksamaalt. Selleks ostetakse jalaväe lahingumasinaid Vilkas ja liikursuurtükke PzH2000.
Lisaks töösolevale jalaväe lahingumasinate soetamise projektile varustatakse kaks maaväe pataljoni täiendavalt Saksa soomusplatvormidega.
Aruande kohaselt jääb Leedu relvajõudude logistikavõimekuse tugevdamiseks vajalike transpordiplatvormide soetamisel võtmepartneriks Saksamaa. Lähiajal käivitatakse kümnetonniste veokite ostmise projekt.
Tankitõrje tugevdamiseks ostetakse USA-st sõjadroone Switchblade, millega saab vastase soomustehnikat hävitada kuni 40 kilomeetri kauguselt. Samuti ostetakse USA-st täiendavalt keskmaa tankitõrjeraketisüsteeme Javelin. Soetatakse uued radarid, jätkub nelja universaalhelikopteri UH-60M ost, soetatakse soomusmaastureid ja droone.
Kaitseministeerium märgib, et Leedu relvajõudude moderniseerimisel on teisteks olulisteks partneriteks Suurbritannia, Norra, Holland, Poola, Prantsusmaa, Itaalia ning teised NATO ja EL-i riigid. Õhutõrjet arendatakse Norrast hangitud keskmaa õhutõrjeraketisüsteemi Nasams baasil.