Venelased on ise tekitanud ukrainlaste tugeva vastuhaku

3. aprill. Ukraina sõdurid tähistavad kontrollpunktis Butšas pärast seda, kui Vene väed lahkusid piirkonnast. Samal ajal aga hakkasid avalikkuseni jõudma teated Vene okupatsioonivägede korraldatud tapatalgutest tsiviilisikute vastu. Foto: Rodrigo Abd/AP/Scanpix

Venemaa julgeolekuteenistuse FSB käsutuses olevad avaliku arvamuse uuringute andmed näitasid tänavu veebruaris, et 40 protsenti Ukraina inimesi ehk igast viiest kaks ei taha riigi kaitsejõududes teenida, riiki kaitsta ega sissetungijaile vastu hakata.

Suurem osa neist, kelles puudus kaitsetahe, elavad Ukraina lõuna- ja idaosas ehk just seal, kuhu Venemaa planeeris sõja eel oma suuremad ründejõud, kirjutavad Briti kaitse- ja julgeoleku mõttekoja RUSI uurijad Nick Reynolds ja Jack Watling. Nad lisavad, et neist Ukraina inimestest, kes keelduvad võitlemast, avaldasid arvamusküsitlejaile pooled, et püüavad sõja puhkedes kohaneda ja ellu jääda. Uurijate sõnul tähendab see, et suur osa Ukraina elanikest riigi ida- ja lõunaosas oli valmis alluma okupatsioonijõududele, kui nood suudavad pakkuda elu jätkamiseks vajalikke teenuseid.

Ometi on Ukraina üllatanud nii Venemaad kui kogu maailma suure võitlustahte ja -võimega.