IGOR TARO UKRAINA PÄEVIK Lääs sai taas kinnitust Venemaa isoleerimise vajalikkusest (2)

Copy
Hukkunute äratoimetamine Kramatorski raudteejaamast.
Hukkunute äratoimetamine Kramatorski raudteejaamast. Foto: FADEL SENNA/AFP/Scanpix

Kramatorski raudteejaama pihta toime pandud raketirünnak kinnitas tsiviliseeritud maailmale taas Venemaa isoleerimise ja neutraliseerimise vajalikkust, ühtlasi demonstreerisid teadaolevad faktid Venemaa kallaletungi ja sõjaroimade ministeeriumi madalat taset valeinfo operatsioonide elluviimisel. Mariupolist avaldatud soomustehnika hävitamise video annab aimu vene okupantide kontrolli tegelikust ulatusest ning üsna väikesest ründevõimekusest linna piires, kommenteerib 44. sõjapäeva Igor Taro.

Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmetel olid hommikuse seisuga järgmised - ligi 19000 (+100) ründajat, 700 (+2) tanki, 1891 soomukit, 333 (+1) suurtükki, 108 raketiheitjat, 55 õhutõrjesüsteemi, 150 lennukit, 135 helikopterit. Eilsed rindeteated andsid eraldi võttes suuremat kasvu, kui siinses kokkuvõttes, aga alati on seal ka märkus juures, et andmed täpsustuvad, kuna sündmuste intensiivsus on suur.

1) Harkivi suunas toimub kaudtulega mõjutamine ning ühtlasi on info, et Vene okupatsioonijõud on hakanud rajama ukrainlaste poolt vabastatud alade suunas miinitõkkeid. Ju kardavad vasturünnakuid ning soovivad Izjumi-suunalist transpordikoridori hoida paremini kaitstuna.

2) Izjumi kandis peaksid toimuma intensiivsemad lahingud, kuid kohapõhiseid teateid koos täpsemate kirjeldustega pole avaldatud. Vaid üldine kirjeldus tagasi löödud nelja pealetungi kohta, milles on ukrainlased suutnud hävitada 50 ründajat, 4 tanki, 3 suurtükki ja ühe helikopteri.

3) Severodonetski linnastu jääb kogu sõja kestuse ajaks Vene okupatsioonijõudude üheks peamiseks huvipunktiks, kuna see on seni okupeerimata Luhanski oblasti osa peamine väärtus. 300 tuhat elanikku, tööstus ja muidugi põhimõtteline probleem Kremli jaoks, et nad pole siiani suutnud isegi Luhanski oblastit täielikult haarata, ning on pidanud piirduma Kiievi ümbruse kodumasinate, vaipade ja varastatud alkoholiga. Ja Luganski oblastis on neil territooriumi sügavuse mõttes kõige vähem jäänud, kuid kolmest suurest asulast koosnev linnastu pakub kindlasti oluliselt rohkem väljakutseid, nagu ka Mariupoli näitel näeme.

Lõunast on Vene okupandid püüdnud tulutult ära võtta Novotoškovske asulat, mis eraldab neid linnastu lõunapoolsemast osast - Lõssõtšanskist. Kirdes ollakse Rubižnes suutnud jala «ukse vahele» pista, kuid ukrainlased on seda jalga seal korralikult pigistanud uksega. Loodes alles anti Vene okupantidele vastu näppe. Seega seal pole olulist edasiliikumist, küll aga saab selle linnastu infra iga päevaga rohkem kannatada, sest tulelöögid on pidevad. Kaudtulega proovitakse kaitsvate üksuste tegevust maha suruda ja tekitada probleeme, mis vajaksid pidevalt tähelepanu ja tegelemist.

4) Donbassi rinde osas oli märkimisväärseim sündmus oluliste raudteesõlmede ründamine ballistiliste rakettidega, millest jõhkraim muidugi Kramatorski raudteejaama tabamine kahe ja poole tonnise kassettmoonaga lõhkepeaga Tochka-U raketiga. Ohvrite arv kasvas õhtuks 52ni, haavatuid sadakond. Kramatorski haiglale käisid kõik raskestihaavatud lihtsalt üle jõu, sest kannatada saanud inimeste vigastused olid samuti räiged - ohvrid jäid ilma kätest või jalgadest.

Rünnak ei saanud toimuda ekslikult, kuna mitme päeva eest kutsusid Donetski oblasti võimud ja valitsuse esindajad rahvast Donbassi rinde piirkonnast ja lähimast tagalast rongiga evakueeruma. Juba päev varem oli kolme rongi seisak, kuna Barvenkove kandis Izjumist edelas toimus raketilöök raudteerööbastele. Rongid olid samas oma mahutavuselt ja ligipääsetavuse mõttes kõige tõhusamaks evakuatsioonitranspordiks, sest ega bussidega majandamine kuidagi palju turvalisem ega tõhusam poleks.

Päeva jooksul on seda rünnakut teravalt hukka mõistetud ning samuti lisaks rünnakule ka Venemaa kallaletungi ja sõjaroimade ministeeriumi katset süüdistada selles sõjalise agressiooni ohvriks langenud Ukrainat.

Ukraina president Zelenslõi Telegrami kanalisse postitatud pilt rünnakujärgsest Kramatorski rongijaamast.
Ukraina president Zelenslõi Telegrami kanalisse postitatud pilt rünnakujärgsest Kramatorski rongijaamast. Foto: President Zelenslõi Telegrami kanal/AP/Scanpix

Puhtalt mänguilu mõttes toon lihtsustatud näite, kuidas säärast desionformatsiooni analüüsida triangulatsiooni meetodil ja millise tulemuse see annab. Triangulatsioon tähendab seda, et peaksime mingi info või nähtuse hindamiseks võtma kolm teine-teisest sõltumatut vaatepunkti.

Valime nendeks antud juhul sündmusele eelnenud kommunikatsiooni, vahetult sündmusele järgnenud sõnumid ning võimekuse. Eelnenud kommunkatsioonis ilmus rünnaku eelsel päeval Vene okupatsioonijõudude kaastöötaja, endise Ukraina parlamendi liikme Oleg Tsarjovi üleskutse anda Donbassi rindele suunduvale raudteetranspordi võrgustikule täppislöögid.

Tsarjovi hinnangul piisanuks kolme punkti ründamisest, et muuta Donbassi Ukraina üksuste varustamine raudteed pidi võimatuks. Vahetu sündmusele järgnenud kommunikatsioon sisaldas Šahtarskist Donetski oblasti okupeeritud alalt rünnaku hommikul avaldatud raketistardi videot ning samuti vahetult rünnaku järel DNR-i sotsiaalmeediakontodel ilmunud parastavat teadet, et Kramatorski raudteejaamas on maandunud rakett, mille sihtmärgiks oli Ukraina vägede koondumispunkt. Ja selle kolmnurga sulgeb Vene okupatsioonivägedel vastava võimekuse olemasolu - Venemaa sõja vältel Ukrainas on see vähemalt kolmas dokumenteeritud Tochka-U kasutus, see tähendab, et Vene okupandid on sedasamas relva kasutanud kahel korral veebruaris ning lisaks samal päeval Valgevene poolt Ukraina territooriumi pihta, kuid seal kukkus rakett lihtsalt põllu peale.

Selliselt ongi võimalik hinnata Venemaa kallaletungi ja sõjaroimade ministeeriumi avaldusi täielikuks jampsiks - Ukraina poolt oma tsiviilelanike ründamise versioon ei kannataks sarnasel meetodil tõestamist, kuna peale võimekuse olemasolu pole kahte toetavat elementi (versiooni kinnitavat eelnevat ega vahetut sellejärgset kinnitavat materjali) ning ühel jalal ükski taburett ei seisa.

Umbes samamoodi on võimalik hinnata ka kõiksugu muud «vastuolulist» teavet, mille kohta ilmuvad vastandlikud versioonid. Triangulatsioon on ka teaduses kasutatud meetod, mille alused on küll mõnevõrra erinevad, kuid põhimõte sarnane, mis teabe valideerimisel.

Donbassi rinde ulatuses oli kokku 7 rünnakut, milles okupandid kaotasid ukrainalste teatel 9 tanki, 7 soomukit, 5 sõidukit ning 2 helikopterit. Üks helikopteritest ründas Vugledari tsiviilsektorit.

5) Mariupoli osas võib tekkida küsimus, et kui kaua võib ühe linna hõivamine kesta ning kuidas Azovi pataljoni ja teiste linna kaitsjate üksused vastu peavad. Eilse seisuga suurendasid okupatsiooniväed küll kontrollitavat ala Mariupoli kesklinna linnaosas. Nad on veel märtsi lõpu seisuga jõudnud purukspommitatud Mariupoli teatrihoone ja mõnede oluliste valitsushooneteni.

Sõjas purustatud maja ja põgenev naine Mariupolis.
Sõjas purustatud maja ja põgenev naine Mariupolis. Foto: Alexei Alexandrov/AP Photo/Scanpix

Valdav osa linnast on siiski Ukraina kaitsjate kontrolli all (sh. Primorski linnaosa läänes mere ääres, Kalmiuse ja Iljitši tehase linnaosad põhjas ning Vasakkalda linnaosa ida pool teisel pool Kalmiuse jõge). Äsja avaldatud Azovi lahinguvideo paotab pisut ka asjade seisu vasakkalda linnaosas, mis asub linna idaservas. Pooleminutilises videos võib näha, kuidas Ukraina võitleja laseb ühe maja katuselt korstna tagant Vene okupantide soomukit, mis saab tabamuse. Hetk hiljem on näha ka soomuki ümbruses igaveseks pikali visanud okupantide rümbad.

Kuna videos paistis vilksamisi kirikuhoone, oli võimalik teha videole ka geolokatsioon, mis pärast kümnete Mariupoli kirikutega võrdlemist andis vasteks Püha Jumalaema uinumise kiriku aadressil Surõkova 36 vasakkalda linnaosa M-14 Mariupoli Taganrogi maantee vahetuses läheduses (ca 200 m).

See tähendab, et video filmimise hetkel pidi Vasakkalda linnaosa ning linna läbiv Odessa-Taganrogi maantee M-14 olema valdavas osas Ukraina vägede kontrolli või olulise mõju all. Kuna Mariupolist mööda ringteed ei kulge, siis sellega hoiavad ukrainlased siiani Venemaa-Krimmi poolsaare maismaaühendust kinni. Vene okupandid liiguvad küll linnas Liveuamap kaardil punaseks märgitud aladelt väljaspool, kuid see lõpeb neile alati fataalselt. Ka teised eelnevad tankide hävitamise videod olid sarnaselt filmitud neil aladel, mida ei loeta okupantide poolt hõivatuks.

Paistab, et need Vene okupantide patrullid toimuvad suurusjärgus 1-2 rühma (30-50 ründajat) pluss 1-2 ühikut soomustehnikat. Vene okupantidel pole kas julgust või võimekust, et suuremalt seal rünnata või siis mõlemat.

Samal ajal andsid nad kaudtuld merelt. Peale linna said tabamusi taas Mariupoli sadamas seisvad tsiviillaevad.

6) Kuna Hersoni ja Zaporižžja piirkondadest oluline info kirjeldatud ööpäeva kohta puudub peale valju plahvatuse heli õhtul Hersonis ning vigastada saanud gaasitrassi Guljaipole kandis, siis tuleb minna kohe Odessa juurde. Odessa on saanud taas raketirünnaku osaliseks. Odessa piirkonnas oli tõsiseid purustusi, aga ohvreid polnud. Linnast kirdes asuvas Krasnosilka asulas oli aga nii hukkunuid kui haavatuid. Rünnakud toimusid Krimmi poolsaare pinnalt laevatõrje raketikompleksist Bastion.

Raketirünnakutel võib olla nii psühholoogiline eesmärk, kui ka vajadus hävitada füüsiliselt taristut, kaitserajatisi ja valmistada ette otsest sissetungi või ründamist. Odessa puhul on selle tõenäosus alates kallaletungioperatsiooni algusest siiani pidevalt vähenenud, kuid eelnevad uudised Tiraspoli lennuvälja ning nüüd nende raketirünnakutega seoses on Odessa tõusnud taas rindeuudistes esile. Võimalik, et seda tehakse selleks, et ukrainlaste tähelepanu ja ressrussi mujalt ära tõmmata - ilmselgelt on seal piirakonnas probleemiks okupantidele Hersoni ümbruses toimuv ja Melitopolist põhjas oleva rinde püsimine, mille najal püsib ka Mariupoli blokaad.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borell kohtumas eilsel visiidil Kiievis Ukriana presidendi Volodõmõr Zelenskõiga.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borell kohtumas eilsel visiidil Kiievis Ukriana presidendi Volodõmõr Zelenskõiga. Foto: Stringer/Ukraina presidendi pressiteenistus/AFP/Scanpix

Siiani pole me näinud tegevuses väidetavalt Ukrainasse ja Odessa piirkonda jõudnud laevatõrjerakette, aga võimalik, et Odessa ründamise plaanid ongi maha tõmmatud just tänu nende olemasolule ning seetõttu peab okupant piirduma pika maa tagant rakettide laskmisega.

Slovakkia teada S-300 õhukaitse komplekside üleandmisest ei tule enam üllatusena. Ilmselt on nad jõudnud Ukrainasse juba varem ning sellega saab selgitada ka paremat võimekust oma õhuruumi kaitsta ja Vene okupatsioonijõudude küllalt tagasihoidlikku esinemist õhus.

Samuti tuleb ära märkida Euroopa Komisjoni kõrgete esindajate visiit Kiievisse ning mitmete riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste taasavamist Ukraina pealinnas. Need on kindlasti olulised sammud nii sümboolselt kui sisuliselt, kuna meie kontinendi rahvusvaheliste suhete kese on väga tugevasti nihkunud Ukraina suunal.

Tagasi üles