/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/03/22/14441002t1hedbb.jpg)
Norra suurim päevaleht Aftenposten avaldas usutluse peaminister Kaja Kallasega, kes hoiatas naiivse suhtumise eest Venemaasse.
Kallas Aftenpostenile: kuni sõda kestab ja saame jätkuvalt õudust tekitavaid fotosid, pole me teinud piisavalt (8)
«Kaja Kallase ema küüditati Siberisse. Nüüd aga proovib Eesti peaminister läbi suruda seda, et Ukraina saaks rohkem abi,» pealkirjastab Aftenposten intervjuu.
Veel enne jõule teatas Eesti, et tahab Ukrainale relvi anda. Nüüd soovib Kallas veelgi suuremat NATO kaitset idapoolsetesse liikmesmaadesse, lahkab väljaanne hiljutisi sündmusi. Kui Venemaa enne jõule enda nõudmistega välja ilmus, ei puudutanud see ainult seda, et NATO ei peaks itta laienema. Nimekirjas oli veel ka punkt selle kohta, et NATO peaks uutest, pärast 1997. aastat lisandunud liikmesmaadest sõdurid välja viima – näiteks nagu Eestist.
Aftenposten kirjutab, et kuna eestlastel on enda suure idanaabriga olnud vägagi keeruline ajalugu, on nad kõva häält teinud nii Ukraina sõja eel kui ka selle ajal. Ka Kallase enda perekond jagab paljude eestlastega sarnast dramaatilist ajalugu. Nimelt küüditati Kallase perekond 1949. aastal Siberisse koos vanaemaga ja emaga. Viimane oli siis vaid kuuekuune.
«Nüüd, kui me näeme Ukrainas toimuvat, tuleb meile meelde ka see, mida venelased tegid 1940-ndatel – küüditasid ja tapsid tsiviilelanikke. Seetõttu tahame me aidata Ukrainat igal viisil ja proovime jõuda selleni, et ka teised teeksid rohkemat,» ütles Kallas Aftenpostenile.
Küsimus seisneb aga selles, kust jookseb piir, ja see on Kallase sõnul suur dilemma. Kallas peab Butšale ja Mariupolile viidates silmas seda, et Venemaa on juba ületanud palju punaseid jooni.
«Mõtlen kogu aeg sellele, kus me oleme kahe-kolme aasta pärast. Siis me saame teada, milline otsus oli õige. Kui me läheme sõtta ja suudame lõpetada kannatused, on pilt selge. Aga kui see samm viib sõja laienemisele, on tegu juba millegi muuga,» ütles kolmapäeval Norrat väisanud Kallas, kes on kriitiline Lääne otsuse suhtes jätta Ukrainas sekkumata.
«Mulle tundub, et me peame rääkima rohkem sellest, mida me teeme, ja vähem sellest, mida me ei tee. Kui me ütleme sõnaselgelt, et me ei sekku mingil juhul, annab see Putinile vastava signaali ja Venemaa jätkab sõda, sest midagi ju ei juhtu. Mulle tundub, et me ei peaks sellist signaali andma,» märkis Kallas.
«Mis siis, kui me riskime sekkudes kolmanda maailmasõja vallandamisega,» küsis Kallaselt artikli autor Ingeborg Moe.
«Just sellepärast niisugust otsust ei tehtudki. Me oleme kaitseallianss. Aga on raske näha Ukraina rahva kannatusi ja mitte mõelda: kas me ei saa enamat teha?» selgitas Kallas, kes soovib enda sõnul nii seda, et NATO oleks nähtavam, kui ka seda, et alliansi valmidus oleks idablokis kõrgem.
Samuti soovib Kallas, et NATO liiguks heidutusrežiimist kaitserežiimi. Viimasega peab ta silmas olukorda, kus Baltikumi paigutatud NATO sõdurid oleksid valmimad rünnakule vastu seisma. See küsimus tuleb NATO juunikuisel tippkohtumisel ka arutlusele.
Kallas ütles Aftenpostenile muuhulgas, et Eesti on üks enim Ukrainasse panustanud riike.
«Me oleme üks neist riikidest, kes on saatnud enim sõjalist abi, kuid meid on ainult 1,3 miljonit. Me teeme seda selleks, et Putin ei võidaks sõda. Kui ta mõtleb, et ta võidab, siis ta lihtsalt jätkab. Me oleme kõike seda juba kolm korda näinud: Gruusias, Krimmis ja Donbassis,» ütles Kallas, kelle sõnul peaksid suured NATO riigid – sealhulgas ka Norra – tegema rohkem.
«Teil on selgelt head õhutõrjesüsteemid. Ja president Zelenskõi juhtis Stortingis sellele ka tähelepanu. Ja nüüd on Norrale üks küsimus. Ma saan aru, et te tegite relvi saates täieliku kannapöörde. Me oleme selle eest tänulikud. Aga kuni sõda kestab ja me saame jätkuvalt õudust tekitavaid fotosid, pole me teinud piisavalt,» rääkis Kallas.
Kolmapäeval palus ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg alliansi liikmesriikidel Ukrainasse rohkem relvi saata. Norra peaminister Jonas Gahr Støre ütles Kaja Kallasega samal pressikonverentsil viibides, et ta on Zelenskõi soovi kätte saanud. Støre sõnul oli ta Ukraina peaministriga eelmisel õhtul ka vestelnud, kuid keeldus õhutõrjeabi kohta vastamast enne, kui valitsus vastava otsuse teeb.
Kallas ei soovinud öelda, millega Norra peaks panustama. Võimaliku rahulepingu kohta väljendas Kallas aga arvamust, et see ei sünni vabatahtlikel alustel. Samas soovivad Ukraina liidrid õudustele lõpu teha ja selle nimel teevad nad kõik.
«Ideaaljuhul saab Venemaa aru, et on teinud tohutu vea, tõmbub tagasi ja maksab hävingu eest,» vastas Kallas küsimusele, kuidas võiks sõda lõppeda. «Aga ma usun, et jõutakse veendumusele vajaduses sõlmida mingilaadne kokkulepe, nii et õudused lõppeksid. Sellise kokkuleppe korral peab Putin loomulikult sõjakuritegude eest vastutama.»
Aftenposten meenutab, et Kallase perekond elas loomavagunites Siberisse küüditamise siiski üle. Nad jäid ellu muuhulgas tänu õmblusmasinale, mis jäises kliimas sissetulekut andis.
«Eestil on sarnaselt teiste Baltimaadega suur vene vähemus,» kirjutab Aftenposten. «Kas Venemaa president võiks neid kuidagi ära kasutada või nende abil lõhet tekitada?»
«Nad ei moodusta homogeenset gruppi,» vastas Kallas. «Just need, kes elavad piiri lähedal, ületavad piiri sageli ja näevad, et teisel pool on elu palju halvem. Seega ei soovi nad saada osaks Venemaast. Putin jõuab veel nendeni, aga nad on Eesti kodanikud ja vastavad küsitlustes, et tunnevad end Eestiga seotuna,» selgitas Kallas.
Aftenposten märgib, et Kaja Kallase isa Siim Kallas on samuti olnud Eesti peaminister. Kohe pärast riigi iseseisvumist oli ta ka välisminister ning taotles liikmesust nii EL-is kui ka NATO-s.
«Otsustasime taasiseseisvudes, et ei jää enam kunagi üksi. Kui meil poleks nüüd olnud NATO-t, ootaksid meid ilmselt tumedad ajad,» rääkis Kaja Kallas Aftenpostenile.