Vene metsikused raskendavad USA katset Kremli mitte provotseerida

Sõjaväelased Javelinide kasutamist õppimas. Foto: ROMAN PILIPEY

USA tasakaaluharjutus Kiievile sõjalise abi andmise ja tuumarelva omava Moskva provotseerimisest hoidumise vahel on pärast Vene vägede Ukrainas korda saadetud metsikuste avalikuks saamist keerulisem kui kunagi varem.

Alates Venemaa kallaletungi algusest Ukrainale 24. veebruaril on USA varustanud Ukrainat suure hulga kergrelvadega nagu tankitõrjeraketid Javelin, millest on saanud Ukraina vastupanu sümbol.

Samal ajal on hoidutud raskerelvastuse, näiteks hävituslennukite, andmisest, sest need võiksid konflikti eskaleerida ja kutsuda esile tuumavastasseisu riski USA ja Venemaa vahel.

Ühendriikide ametnikud on õigustanud piiratud relvastuse andmist ka sellega, et ukrainlastel puudub paljude USA tehnoloogiate kasutamiseks väljaõpe.

Selle asemel on kutsutud endisi Nõukogude bloki riike üles andama Ukrainale Venemaal valmistatud raskerelvastust.

Kuid sedamööda, kuidas on tulnud õõvastavaid teateid Vene armee toime pandud eeldatavatest sõjakuritegudest, on Pentagon järjest enam nii demokraatide kui ka vabariiklaste surve all anda Kiievile rohkem abi.

«Mulle tundub, et sageli paistab meie strateegia olevat pisut skisofreeniline – me tahame, et ukrainlased alistaksid Venemaa, kuid kardame, et Putini lüüasaamine võib esile kutsuda eskalatsiooni,» ütles mõjukas demokraat senaator Richard Blumenthal Pentagoni juhtivate ametnike kuulamisel.

Vabariiklasest senaator Kevin Cramer küsis, miks Pentagon ei suutnud toetada Poola ettepanekut anda Kiievile hävituslennukid MiG-29. «Kas teil on mingeid tõendeid selle kohta, et Vladimir Putin on kunagi muretsenud, et tema tapatalgud tsiviilisikute ja laste kallal oleks eskaleerivad?» küsis ta.

Kui Ukraina õhuruumi sulgemine NATO jõududega, mis suurendab otsese vastasseisu ohtu Venemaaga, kõne alla ei tule, on Pentagoni võimalused piiratud.

USA raskerelvastus ei sobi kokku Ukraina armee relvastusega ja Ukraina vägedele väljaõppe andmine viiks nad lahinguväljalt nädalateks eemale samal ajal, kui Moskva kavandab Donbassis suurt rünnakut.

Näiteks USA tankidel Abrams on turbomootorid, mis vajavad tohutul hulgal kütust, milleks on vaja väga suurt logistilist tuge, ning ka nende laseriga juhitavad sihtimissüsteemid eeldavad põhjalikku väljaõpet.

Ründelennuk A-10 Warthog, mida Blumenthal võimaliku abina nimetas, eeldab samuti tasemel logistikat ning pilootide nädalaid kestvat väljaõpet.

Vastuseks kriitikale esitas Valge Maja pika nimekirja sõjavarustusest, millega on Ukrainat toetatud.

Sinna kuulub 1400 lähimaa-õhutõrjesüsteemi Stinger, 5000 Javelini ja 7000 muid tankitõrjerelvade mudeleid, sadu droone Switchblade, 7000 automaatpüssi, 50 miljonit padrunit, 45 000 komplekti kuulikindlaid veste ja kiivreid, laserjuhitavad raketid, Puma droonid, suurtüki- ja droonivastased radarid, kerged soomusmasinad, turvalised sidesüsteemid ja miinitõrjesüsteemid.

Pentagoni kõneisik John Kirby tõrjus reedel kriitikat, meenutades, et president Joe Biden eraldas Kiievi sõjaliseks abistamiseks 2,4 miljardit dollarit, mida on peaaegu sama palju, kui suur on Ukraina kaitse-eelarve.

Kirby lisas, et USA sõdurite arvu Ida-Euroopas on tõstetud 80 000-lt 100 000-ni ning Slovakkiale on antud õhutõrjesüsteem Patriot tänuks Venemaal valmistatud S-300 süsteemi andmise eest Kiievile.

Kirby sõnul on USA abi enneolematu ja ükski teine riik pole selleks suuteline, kuid me «oleme teadlikud, et Venemaa on tuumariik».