E, 6.02.2023

POSTIMEES KIIEVIS ⟩ Euroliidu saadik Matti Maasikas on tagasi Kiievis ja ütleb, millal Ukraina saab vastuse liitumissoovile

Jaanus Piirsalu
, ajakirjanik
Euroliidu saadik Matti Maasikas on tagasi Kiievis ja ütleb, millal Ukraina saab vastuse liitumissoovile
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas oma rattaga on elav kinnitus sellele, et vähemalt Kiievis on elu muutumas taas normaalseks. Aga ärgem unustagem, et 20 kilomeetrit Kiievis kesklinnast on asulad ja linnad rusudes.
Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas oma rattaga on elav kinnitus sellele, et vähemalt Kiievis on elu muutumas taas normaalseks. Aga ärgem unustagem, et 20 kilomeetrit Kiievis kesklinnast on asulad ja linnad rusudes. Foto: Jaanus Piirsalu

Usutavasti juba juunis esitab Euroopa Komisjon ettepaneku Euroopa Liidu liikmesriikidele Ukraina liitumistaotluse kohta ning ütleb, kas toetab Ukrainale erandkorras kandidaatriigi staatuse andmist, ütles täna Postimehele Euroopa Liidu suursaadik Kiievi Matti Maasikas. Täna Kiievisse naastes andis ta esimese intervjuu Postimehele. Esialgu on Matti Maasikas ainus Euroopa Liidu diplomaat Kiievis.

Ukraina on esitanud Euroopa Liidule ametlikult liitumistaotluse. Mis saab edasi, mis on järgmised sammud?

Euroopa Liidu valitsusjuhid võtsid selle avalduse vastu ning andsid Euroopa Komisjonile ülesande koostada selle kohta arvamus, et kuidas Ukraina vastab liikmelisuse kriteeriumitele. Erinevus tavalisest on see – esiteks on niigi kõik protsessid käinud juba kiiremini kui tavaolukorras -, et Euroopa Komisjon tavaliselt hindab liitumist taotleva riigi vastavust kogu Euroopa Liidu seadusandlusele, kõik need sajad tuhanded leheküljed Euroopa Liidu seadusandlust vaadatakse detailselt läbi.

Ainuüksi selle küsimustiku koostamine võtab kuid aega. Vastamine veel kauem. Viimastel aastakümnetel on vastamine kõige kiiremal juhul võtnud aega kaheksa kuud, aga poleks midagi imestada, kui see võtab aega aasta. Aga praegu on see jagatud kahte ossa.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen andis eile Kiievis Ukraina president Volodõmõr Zelenskile üle küsimustiku, mis tegelikult on selle esimene osa, ja see käib selle kohta, kas Ukraina vastab Kopenhaageni kriteeriumitele. See tähendab, et Euroopa Liidu liikmeks saavad riigid, kellel on täielikult toimiv demokraatia, toimiv turumajandus ja võime rakendada Euroopa Liidu seadusi.

Millal Euroopa Komisjon võiks avaldada oma arvamuse Ukraina kohta? Ja milline see soovitus võiks olla teie meelest? Kas Ukrainal on tõenäoline saada kandidaatriigi staatus?

Praegu me räägime kuude asemel nädalatest. Ma usun, et juunis tuleb liikmesriikide ette oma ettepanekuga ning vastab sellele, kas Ukraina vastab Kopenhaageni kriteeriumitele. Praegu ei ole mõtet spekuleerida, milline on see hinnang. Kuigi raske on näha, et ta ei vastaks. Veel vähem on mõtet spekuleerida selle üle, et mis on Komisjoni soovitus liikmesriikidele, kas Ukraina võiks saada kandidaatriigi staatuse või mitte.

Mul pole ka võimalik ennustada sel teemal, et mida liikmesriigid ütlevad Komisjoni ettepaneku peale. Kõik (Euroopa Liidu) laienemisega seotud küsimused vajavad ühehäälset otsus.

See otsus oleks tohutu suur samm. Kaks kuud tagasi ei olnud mitte keegi… Tegelikult see pole õige, Eesti ja mitu teist riiki on olnud sellel seisukohal, et Ukrainale peaks andma selle liitumisperspektiivi. Ütleme nii, et kaks kuud tagasi seda teemat üldse ei arutatud, sest oli teada, et on riike, kes ütlevad, et sellest ei ole mõtet üldse rääkida. Selles mõttes on see tohutu samm. Aga see vajab veel lõplikku pitserit.

Mida tähendab Ukrainale kandidaatriigi staatus?

Esiteks tähendab see, et Euroopa Liit on sind tunnistanud Euroopa riigiks Euroopa Liidu 49. artikli alusel. See ütleb, et kõigil Euroopa riikidel (European states), kes täidab tingimusi, on võimalus liituda Euroopa Liiduga.

Euroopa Liit ei ole seni Ukrainat ja teisi Idapartnerluse riike just sellepärast kunagi nimetanud European states. Kui te vaatate Euroopa Liidu ja Ukraina assotsiatsioonilepet, siis seal nimetatakse Ukraina Eastern Europe partner country (Ida-Euroopa partnerriik). Just sellepärast, et mitte öelda, et kui te täidate kõik nõuded, et siis te saate Euroopa Liidu kandidaatriigiks. Nüüd on see protsess pandud käima. Juunis näeb.

Praegu on siis põhiasi selles, et Euroopa Liit peab otsustama erandkorras, kas anda kiirelt Ukrainale kandidaatriigi status?

Just. Reedel andis von der Leyen Ukraina presidendile üle selle küsimustiku, mis on mõnikümmend lehekülge. Ta ütles ka, et me aitame teil sellele vastata, mis on ka erakordne. Euroopa Liit tunneb Ukrainat juba päris hästi. Ma vaatasin seda küsimustikku ja ma arvan, et mõne küsimuse ma suudaks isegi ära vastata.

Kui kiiresti Ukraina peab sellele küsimustikule vastama?

Nii kiiresti kui saab. Tahe on meeletu. Juba esmaspäeval istume me Ukraina asepeaministriga maha ja vaatme, kuidas Euroopa Liit saab aidata. Arusaadavalt ei ole see lihtne riigil, mis on sõjas.

See on selge, et isegi kandidaatriigi staatuse andmine annab Ukrainale selles sõjas sellise võimsa motivatsioonilaksu, et isegi mingit relvaabi pole enam vaja.

Muidugi. Aga tuleb arvestada, et laienemine pole kunagi olnud Euroopa Liidus populaarne otsus. Alates sellest, kuidas (Prantsusmaa tollane president) De Gaulle 1960ndatel vetostas kaks korda Suurbritannia liitumise.

Ükski laienemisega seotud samm pole kerge ega tõenäoliselt kiire. Ma ei räägi üldse praktikast. Lõviosa Euroopa Liidu seadusandlusest moodustab siseturg ja selle nõuded. Sa ei saa kedagi võtta niimoodi prauhh sisse. Kui sa ei täida siseturu nõudeid, siis ei saa kogu see siseturg toimida lihtsalt. Isegi mina ei suuda sellist asja ette kujutada, et sa annad neile homme kandidaatstaatuse ja siis nad on aasta pärast sees. Aga sul on õigus, see annab motivatsiooni ja see annab ka täpselt ette selle, mida on Ukrainal vaja teha.

Kas on nii, et ukrainlased ise peavad aru saama, et kandidaatriigiks veel võib võtta sõdiva riigi, aga mingil juhul ei saa Euroopa Liidu liikmeks sõdiv riik?

Seda ma jälle ei saa ennustada ega sel teemal spekuleerida. Euroopa Liitu on võetud riik, mis on osaliselt okupeeritud - Küpros. Aga seal ei ole sõda.

Märksõnad
Tagasi üles