/nginx/o/2022/04/13/14483187t1h74ea.jpg)
Prantsuse paremäärmuslaste juht Marine Le Pen avaldas kolmapäeval toetust NATO ja Venemaa suhete soojendamisele ning lisas, et kui ta presidendiks valitakse, võib Pariis alliansi väejuhatusest taas välja astuda.
Le Pen avaldas toetust NATO-Vene suhete soojendamisele (6)
Le Pen, kes läheb 24. aprillil valimiste teises voorus vastamisi president Emmanuel Macroniga, ütles, et NATO ja Venemaa vahel peaks toimuma «strateegiline suhete soojendamine», kui Moskva sissetung Ukrainasse läbi saab.
«Peame küsima, mis on alliansi roll Varssavi pakti lagunemise järel,» ütles ta pressikonverentsil, viidates Nõukogude Liidu juhitud idablokile.
Pressikonverentsi, millega prooviti kujutada Le Peni kui tõsiseltvõetavat tegelast maailmalaval, häiris viivuks üks meeleavaldaja, kellel oli südamekujuline pilt Le Penist ja Vene riigipeast Vladimir Putinist. Turvamehed toimetasid demonstrandi kiirelt minema.
Le Pen väitis, et paremad suhted Venemaaga aitaks takistada Moskva liigset lähenemist Hiinale. Ta märkis, et sama on varem öelnud ka Macron.
«See on Prantsusmaa ja Euroopa huvides, aga ma arvan, et ka Ühendriikide, kellel ei ole huvi näha tekkimas lähedast Hiina-Venemaa suhet,» lausus Le Pen.
Samuti kinnitas ta kavatsust korrata Prantsusmaa 1966. aasta otsust lahkuda NATO väejuhatusest, kuid jääda siiski kindlaks artikkel viiele, mis tagab kollektiivkaitse.
«Ma ei paigutaks meie vägesid ei NATO integreeritud väejuhatuse alla, ega ka mitte tulevase Euroopa väejuhatuse alla,» ütles ta, lisades, et ta on vastu «Ameerika protektoraadile allutamisele».
Euroopa küsimuste kohta rääkis Le Pen, et Frexit tema päevakorras ei ole, kuid arutles ka, et Prantsusmaa ennustus Brexiti «kataklüsmilisest mõjust inglastele» ei ole täide läinud.
«Britid said lahti Brüsseli bürokraatiast, mida nad kunagi ei talunud, et liikuda edasi ambitsioonika globaalse Suurbritannia projektiga,» lausus ta.
Samas lisas ta: «See ei ole meie projekt. Meie tahame reformida EL-i seestpoolt.»