Karis: purukspommitatud maju vaadates tekib jõuetuse ja abituse tunne

Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskõi, Läti president Egils Levits ja riigipea Alar Karis kolmapäeval Kiievis. Foto: Madis Veltman

• Ukraina soovib hakata eksportima vilja läbi Balti riikide ja Poola sadamate
• Eesti võib saata Ukrainasse sõja tagajärgede kõrvaldamiseks kraanasid ja ehitusmasinaid
• Ukraina vajab enda kaitsmiseks tõsisemaid relvi

Ukrainas visiidil viibinud president Alar Karis käis kolmapäeval koos Läti presidendi Egils Levitsi, Leedu riigipea Gitanas Nauseda ja Poola presidendi Andrzej Dudaga Kiievi lähedal Borodjanka külas vaatamas surnukehade väljakaevamist purukspommitatud majade rusude alt.

Riigipea ütles intervjuus Postimehele, et sellist asja vaadates tekib jõuetuse ja abituse tunne, et diplomaatiaga ei ole suudetud sellist asja ära hoida.

Käisite täna koos Poola ja teiste Balti riikide presidentidega vaatamas sõjategevuse jälgi Kiievi ümbruses. Kus käisite ja mida nägite?

Käisime Borodjanka külas, kus venelased olid pommitanud elamurajoone. Nägime, kuidas varemete vahelt otsitakse surnukehi ja pilt on arusaadavalt üsna õõvastav. Üks asi on seda vaadata pildi pealt, aga teine asi on, kui sa lähed ja vaatad seda kohapealt, kuidas see päris elus käib. Nägime, kuidas inimene üritab tabamise saanud maja korteris siiski edasi elada. Lapsed mängivad rusude, peal, kuigi on ju teada, et sinna võib olla miine pandud. See pilt on kokku ikka päris jube.

Mis tundeid see teis tekitas?

See tunne on jõetus ja abitus, et tänapäeva maailmadiplomaatia ei suuda sõdasid ära hoida ja inimesed peavad oma riiki kaitsma. Et neid rünnatakse sellisel viisil ning tahetakse lapsi ja tsiviilelanikke tappa. See ei ole päris see, mida ootaks 21. sajandilt.

Millest te tänasel kohtumisel Zelenskõiga rääkisite?

Zelenskõi andis ülevaate olukorrast ja ennekõike sellest, millised on Ukraina vajadused. Näiteks tuleb saada hakkama venelaste Musta mere laevastikuga, et vaenlane merelt Ukrainat ei ründaks. Ukrainal on tarvis tõsisemaid relvi. Automaate pidi neil olema piisavalt nii et jääb ülegi, aga raskemaid relvi, millega ennast kaitsta, on vaja kiiresti, sest aeg ju tiksub ja kui relvi ei ole siis ennast kaitsta ei saa.

Volodõmõr Zelenskõi tõstatas teema, et Ukraina on ikkagi maailma viljasalv ja seda paljuski just Aafrika riikidele. See võib tekitada humanitaarkriisi, kui Ukrainal ei ole võimalik vilja eksportida. Vilja Ukrainal on, aga kuna Musta mere sadamad on suuremas osas venelaste käes, siis võimalused vilja saata on väikesed. Arutati võimalust, kuidas eksportida Ukraina vilja rongidega läbi Poola ja Balti riikide sadamate. Küsimus on selles, et kogused on üsna suured. Ukrainal on tarvis vilja müüa, et osta enda kaitsmiseks relvi ja riiki üleval pidada. Täna on Ukrainal raha ainult pensionide väljamaksmiseks ja sõjaväe ülalpidamiseks, ülejäänu jaoks raha pole.

Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier soovis ka tänasel kohtumisel osaleda, kuid Kiiev lükkas tagasi tema ettepaneku kohtumisel osaleda. Kas Zelenskõi põhjendas kohtumisel sellist otsust?

Me omavahel seda teemat ei arutanud. Eks kindlasti on siin solvanguid, aga ma arvan, et ühel hetkel Steinmeier ja Zelenskõi ikkagi kohtuvad, sest Saksamaa abi on Ukraina huvides.

Mida saavad lääneriigid veel teha? Milliseid sanktsioone saaks Venemaa sõjamasina peatamiseks veel rakendada?

Eks sanktsioonide alla sattunud riik kohaneb ka. Ja me teame, et paljud Venemaa pangad tegutsevad jätkuvalt SWIFT-süsteemis. Kõigepealt tuleb arutada seda, milline mõju ühel või teisel sanktsioonil on. Üks oluline asi, mida Zelenskõi lääneriikidelt soovib, on see, et nad ei ostaks Venemaalt naftat ja gaasi. See oleks kõige suurem sanktsioon, mis Venemaale tõesti mõjub. Gaasiga on nii et selle peab kuhugi suunama. Kui ostja on olemas, siis ei pruugi olla gaasi transportimiseks torusid. Nafta ja gaasi ostmisest loobumine võiks tõesti Venemaad mõjutada, sest summad, mida Venemaa saab energiamüügist, on väga suured.

Mida Poola ja Balti riigid saaksid veel teha Ukraina jaoks?

Sealsamas Borodjanka külas, kus me käisime, võeti parajasti purukspommitatud maju lahti. Selgus, et Ukrainal ei ole piisavalt kraanasid ja kallureid, mida hävitatud majade demonteerimisel kasutada. Ukrainlased panevad oma abivajaduste nimekirja kokku ja kui meil endal enam relvi saata ei ole, võime neid ehk abistada kraanade, kallurite ja muu tehnikaga. Purukspommitatud majade lahtivõtmine kestab seal veel pikka aega, kuna selliseid maju on palju ja suures osas on need mineeritud.