E, 5.12.2022

Macron: Venemaa genotsiidis süüdistamine võib sõda laiendada

AFP/BNS
Macron: Venemaa genotsiidis süüdistamine võib sõda laiendada
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 17
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kolmapäeval pressikonverentsil Kiievis koos Balti riikide ja Poola presidentidega.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kolmapäeval pressikonverentsil Kiievis koos Balti riikide ja Poola presidentidega. Foto: AP / Scanpix

Prantsuse president Emmanuel Macron ütles neljapäeval, et Venemaa süüdistamine Ukrainas toime pandud genotsiidis võib tuua kaasa sõja laienemise.

Macron püüab õigustada otsust mitte kasutada Ukrainas korda saadetud tapatalgute kohta sõna «genotsiid».

«Sõnal genotsiid on tähendus ja seda tuleb iseloomustada juriidiliselt, seda ei tohi teha poliitikud,» ütles Põhja-Prantsusmaal ringreisil viibiv president raadiojaamale France Bleu.

«Riigid, mis arvavad, et see on genotsiid, on rahvusvahelise õiguse alusel kohustatud sekkuma. Kas see on see, mida inimesed tahavad? Mina seda ei arva,» seletas ta.

See tähendaks Macroni sõnul sõtta sekkumist ning võiks tõmmata konflikti lääneriigid ja NATO.

«Kõik peaksid säilitama proportsioonitunde, see ei aita Ukrainat, kui kõik sisenevad järeldusi tegemata sõnalisse eskalatsiooni,» ütles Macron.

Riigipea sõnul vestles ta neljapäeva hommikul Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, kes oli varem lubanud temaga arutada termini «genotsiid» kasutamist.

Järgimine telefonivestlus on kavas juba neljapäeva õhtul, ütles Macron.

Zelenskõi on nimetanud Venemaa sõjategevust Ukrainas korduvalt genotsiidiks. Kolmapäeval taunis ta Macroni soovimatust seda sõna kasutada.

Samuti mõistis Zelenskõi hukka Macroni viited venelastele kui vennalikule rahvale.

«Sellised asjad on meile väga valusad. Seega annan kindlasti endast parima, et seda teemat temaga arutada,» ütles Zelenskõi pressikonverentsil Poola ja Balti riikide visiidil viibivate liidritega.

«Ukraina välisministeerium on pettunud Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni soovimatuses tunnistada Venemaa ukrainlaste kallal toime pandavat genotsiidi,» teatas juba enne seda ministeeriumi pressiesindaja Oleh Nikolenko.

«Prantsuse presidendi vastumeelsus tunnistada pärast kõiki Venemaa juhtkonna avameelseid avaldusi ja Vene sõjaväe kuritegusid ukrainlaste kallal toime pandavat genotsiidi valmistab pettumuse. Ukraina ja Venemaa on objektiivsetel põhjustel ajalooliselt lähedased, kuid müüt kahest vennalikust Venemaa ja Ukraina rahvast varises kokku pärast Krimmi okupeerimist ja agressiooni Donbassis 2014. aastal. Siis tulid vene »vennad« väidetavalt venekeelset elanikkonda kaitsma. Aga kaheksa aastaga tapsid nad 14 000 ukrainlast,» ütles Nikolenko.

Ta rõhutas, et see müüt hävis lõplikult, kui Ukraina linnade suunas lendasid veebruaris esimesed Vene raketid.

«»Vennarahvas« ei tapa lapsi, ei tulista tsiviilelanikke, ei vägista naisi, ei sandista vanureid ja hävita teiste »vennalike« inimeste maju. Isegi kõige kibedamad vaenlased ei kasuta kaitsetute inimeste vastu julmusi. Seni pole ei kõlbelist ega tegelikku alust rääkida vene ja ukraina rahva »vennalikest« sidemetest,» ütles Nikolenko.

Kanada peaminister Justin Trudeau ütles kolmapäeval, et on õige kirjeldada Venemaa rünnakuid Ukrainas genotsiidina, mis teeb temast teise maailma liidri, kes seda mõistet kasutab.

«Ma arvan, et on täiesti õige, et üha rohkem inimesi räägib ja kasutab sõna genotsiid seoses sellega, mida Venemaa Ukrainas teeb ja mida Vladimir Putin on teinud,» sõnas Trudeau Quebecis ajakirjanikele.

USA presidendist Joe Bidenist sai teisipäeval esimene maailmaliider, kes süüdistas Putinit genotsiidis.

Bideni süüdistus tuli ajal, mil Lääs on juba Venemaad süüdistanud tsiviilelanike kallal toime pandud laiaulatuslikes metsikustes ning Venemaa kavandab usutavasti uut pealetungi Ukraina idaosas.

«Genotsiidi» sõna kasutamisest on hoidunud ka Saksa kantsler Olaf Scholz ja ÜRO peasekretär António Guterres.

«Genotsiid on rahvusvahelises õiguses rangelt defineeritud. Ja ÜRO tugineb asjakohaste kohtuorganite lõplikust õiguslikust määratlusest,» ütles Guterres neljapäeval.

ÜRO 1948. aasta genotsiidikonventsioon kirjeldab genotsiidi kui tegusid, mis pannakse toime kavatsusega hävi­tada osaliselt või täielikult rahvuslikke, etnilisi, rassilisi või usulisi rühmi.

Hollandi Leideni ülikooli rahvusvahelise avaliku õiguse professor Cecily Rose ütles AFP-le, et poliitikud peaksid kasutama seda terminit väga hoolikalt ja ettevaatlikult ning eelistatavalt sõltumatu uurimisorgani alusel.

Märksõnad
Tagasi üles