AK ⟩ Erki Loigom: kohe näha, et vanad sõbrad! Venemaa avantüür Ukrainas pakub Põhja-Koreale ootamatuid võimalusi

Kim Jong-un ja Vladimir Putin 2019. aasta aprillis Vladivostokis. Foto: Sergei Ilnitski/epa/scanpix

Kõigest mõne nädalaga end poliitiliselt ja majanduslikult loodetavasti lõplikult nurka mänginud Venemaa türann tõestas eelkõige iseendale puuduvat tarkust ohjata kaoseta stabiilset äraolemist tagavat diktatuuri.

Sõjanädalatel ennaktempos allakäiguspiraalil tasakaalu hoida püüdvat Venemaa juhtkonda ja Venemaad kui riiki on püütud palju võrrelda Põhja-Koreaga ning võrdlused on mõningate erisustega pädevad. Kineetilise ja ilmselt oodatult suure osa maailma vastureaktsiooni põhjustanud konflikti asemel tulnuks Kremli fatalistidel õppida seitse kümnendit asja harjutanud kurikorealastelt, sättimaks paika balanss toimiva väljapressimise ja püsiva rahu vahel. Toimiv diktatuur vajab mõningast sisepoliitilist toetust, mõjukat välismaist «sõpruskonda», globaalset mõjuvõrgustikku ning muidugi välisvaenlast. Elanikud tuleb hoida piisavalt hõivatud, tajutav peab olema piisav foon hirmu. Venemaa on vähem kui kuu jooksul suutnud kõik tugisambad pragusid täis tulistada.

Kuidas kajastab ja kasutab Ukraina sõda ära Põhja-Korea? Olgu etteruttavalt mainitud, et paariariigi diplomaatidel Moskvas ja Pekingis on tihedad tööpäevad ning vastastikune huvi kõrgetasemeliste kohtumiste vastu. Põhja-Koreal on üha sügavamasse isolatsiooni vajuvalt Venemaalt võimalik võita nii majanduslikult, poliitiliselt kui kaitseküsimustes.