/nginx/o/2009/01/27/123970t1he117.jpg)
Riigikogu liikme Marko Mihkelsoni hinnangul tähendab metropoliit Kirilli valimine Moskva ja kogu Venemaa uueks patriarhiks seda, et jätkub kiriku kuuletumine riigile.
Mihkelson: Kirill jääb Venemaa presidendi liitlaseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kirilli valimine patriarhiks tähendab sisuliselt Sergiuse liini jätkumist Vene õigeusu kirikus. Patriarh Sergius oli teatavasti kirikupeaks Stalini soovil, mis sisuliselt tähendas selget kuuletumist riigile ning vankumatut koostööd ühiste eesmärkide saavutamisel,» kirjutas Mihkelson oma blogis.
Tema sõnul on Kirill tegelenud juba noorusest peale aktiivselt õigeusukiriku välissuhtlusega kuni selleni, et sai 1989. aastal ametlikult kiriku «välisministriks».
Kirilli teeneks peetakse tema väitel Vene õigeusu kiriku (Moskva ja emigratsioonis oleva) ühendamist, mis leidis aset kaks aastat tagasi. «Samas on ta tuntud konservatiivse, kuid riigitruu hoiakuga. Kirilli valimine patriarhiks oli oodatud samm.»
Kirill on mitmel korral kohtunud praeguse Rooma paavsti Benedictus XVIga. «Kas see võiks olla eelduseks Moskva ja Vatikani mingilegi lähenemisele, näitab aeg. Igatahes on Moskva kiriku eesotsas mees, kes teab väga hästi, mis laias ilmas toimub,» lisas Mihkelson.
Enne valimisi avaldasid mitmed analüütikud ka Kirilli ja võimude suhtes vastupidist arvamust, märkides, et uus patriarh on kiriku iseseisvuse pooldaja ja tekitanud võimudele probleeme kirikute ja kloostrite segaseid omandisuhteid klaarides.