Küprose külmutatud konflikt soodustab lokkavat inimkaubandust

Piiriületuspunkt Küprosel. Foto: Andreas Bastian/Caro/Scanpix

Küprose külmutatud konfliktist on saanud soodne pinnas inimkaubitsejatele: saare Euroopa Liidu liikmesriigist lõunaosa teatel on juhtumite arv tõusnud murettekitavalt kõrgele ja saare põhjaosa tunnistatud sama hulluks kui Afganistan.

USA välisministeerium langetas Küprose oma mulluses inimkaubanduse raportis esimeselt astmelt, mis tähistab parimat olukorda, teisele, tuues välja probleemid venivate kohtumenetluste ja väheste süüdimõistmistega.

Ehkki raportis ei anta ametlikku hinnangut Põhja-Küprose Türgi Vabariigile, märgitakse seal, et kui seda tehtaks, platseeruks territoorium 3. astme riigiks koos maadega nagu Afganistan ja Põhja-Korea.

Küpros on lõhestatud alates 1974. aastast, mil saare põhjaossa tungisid Kreeka toetatud riigipöörde järel Türgi väed, mis panid seal püsti nukurežiimi, mida tunnustab üksnes Ankara.

Konflikti venimine on jätnud tähelepanu ja lahenduseta probleemid nagu inimkaubandus, ütles Küprose Kesk-Lancashire'i Ülikooli inimõiguste dotsent Nasia Hadjigeorgiou.

Patiseis tähendab ka, et saare lõuna- ja põhjaosa õiguskaitseorganid ei tee omavahel koostööd ning saarel lokkava inimkaubandusega «ei võeta otseses mõttes midagi ette», lisas ta.

Põhjaosas kasutavad inimkaubitsejad muu hulgas ära õpilasviisade programme, ütles Fezile Osum Põhja-Küprose Inimõiguste Platvormist, kelle sõnul on olukord hullemast hullem.

Türgi väed Küoprose põhjaosas paraadil. Foto: Birol Bebek/AFP/Scanpix

Osa juhtudel tuuakse õpilastena sisse noori naisi Aafrika riikidest, kuid kohale jõudes lukustatakse nad erakorteritesse ja sunnitakse töötama prostituutidena, märkis Osum, kelle ühendus on alates läinud aasta lõpust tuvastanud 12 ohvrit.

Põhja-Küpros keelustas inimkaubitsemise alles 2020. aastal, kuid Osumi sõnul ei ole kedagi endiselt süüdi mõistetud.

Ta tõi välja ka juhtumi, kus üks ohver andis juhtunust teada saare lõunaosa politseile, kuid sai vastuseks, et asja ei hakata uurima, sest see juhtus põhjas ja sealt ei saa tõendeid inimkaubitsemise kohta koguda.

Türgiküprose poliitik Dogus Derya märkis, et territooriumi staatus tunnustamata riigina teeb koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega organiseeritud kuritegevusega võitlemise vallas võimatuks.

Euroopa Komisjoni 2020. aasta raportis, mis tugines andmetele aastatest 2017-2018, kirjutati, et inimkaubanduse ohvrite arv elanikkonna kohta on Küprosel teistest EL-i liikmesriikidest kaugelt kõrgemal.

Näitaja oli 168 juhtumit miljoni elaniku kohta. Teisel kohal oli Suurbritannia 91 juhtumiga.