KOHALIK VAADE ⟩ Ukraina sõda rebis Hispaanias lahti vanad haavad

Hispaania peaminister Pedro Sánchez peab parlamendis kõnet, enne kui Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi alustab oma videopöördumist Hispaania rahvaesindajatele. Foto: JAVIER SORIANO/AFP/Scanpix

Peaaegu kõik Hispaania parlamendiliikmed aplodeerisid entusiastlikult Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi kõnele, kus ta võrdles Vene vägede piiramisrõngas oleva Mariupoli kannatusi Baskimaa linna Gernika pommitamisega Hispaania kodusõjas. Ainsad, kelle tunnustust Zelenskõi paralleel Aasovi mere äärse linna ja Pablo Picasso maailmakuulsaks maalitud paiga vahel ei pälvinud, olid kolm vasakpoolset rahvaesindajat.

Gernika – mis on ehk oma baskikeelsest nimekujust rohkem tuntud hispaaniakeelse kirjapildi Guernica järgi – langes kindral Francisco Francot toetanud Natsi-Saksamaa õhuväe Kondori leegioni pommirünnaku alla 1937. aasta aprillis. Gernikat peetakse esimeseks valimatuks õhurünnakuga korraldatud tsiviilelanike veresaunaks, mis oli justkui peaproov Luftwaffe operatsioonidele teise maailmasõja ajal. Picasso teos jäädvustas sündmuse alatiseks sõjakannatuste sümbolina.

Päev enne kõnet Hispaania parlamendile oli Zelenskõi külastanud Butšat, kus ta oli tunnistajaks barbaarsetele tegudele, mida enam kui kuu kestnud okupatsiooni käigus olid sooritanud Vladimir Putini sõdurid. Tänavatel lebasid sajad laibad, millest osa kandsid selgeid jälgi külmaverelisest hukkamisest. Need jäädvustused šokeerisid maailma, tuues kaasa üleskutsed karmistada sanktsioone Venemaale nii palju kui võimalik ja hakata ette valmistama süüdlaste rahvusvahelise kohtu ette toomist.