UKRAINA PÄEVIK 18.04: Donbassi rindel algaski Vene okupantide suurpealetung, mis väljendub kasvanud aktiivsuses pea kõigil operatiivsuundadel ning tihenenud tuletegevuses ja õhulöökides, kirjutab Igor Taro oma blogis 54. sõjapäeva kohta.
IGOR TARO UKRAINA PÄEVIK ⟩ Lahingus Donbassi pärast hakkab rolli mängima lääneriikidest kohale jõudnud relvaabi (1)
Ukraina kaitseministeeriumi teatel on Vene okupantide õhuvägi teinud 1,5 korda rohkem väljalende kui tavaliselt.
Õhtu lõppes üleüldise õhuhäirega praktiliselt kogu Ukrainale. Samas oli selline sündmuste areng ukrainlaste jaoks teada ning pole kahtlust, et järgnev saab olema ka Vene okupatsiooniarmeele järjekordne valus kogemus. Mariupol pole veel alla andnud.
Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmeid olid hommikuse seisuga järgmised - ründajaid 20 600 (+300), tanke 790 (+17), soomukeid 2041 (+39), suurtükke 381 (+5), raketiheitjaid 130 (+3), õhtutõrjesüsteeme 67 (+1), lennukeid 167 (+2), helikoptereid 147 (+1), lipulaevu 1.
1) Harkivi ja Izjumi piirkond saavad lähipäevil olema arvatavasti põhifookuses. Eilne Ukraina väe liikumine Harkivist itta Kupjanski suunal ennetas mõnevõrra venelaste poolt väljakuulutatud suurpealetungi algust.
Mis annab alust kõnelda Ida-Ukraina lahingute järgmisest faasist või lahingu algusest Donbassi pärast, on okupantide aktiivsuse kasv enamikel tegevussuundadel. Siiani keskendusid nad palju oma üksuste ümberpaiknemisele ja reorganiseerimisele. Izjumi kanti koondati 22 PTG-d ehk pataljoni taktikalist lahingugruppi, millele pole küll kindlat arvulist vastet, kuid võib lähtuda suurusjärgust 500-700 koos kaasneva tehnikaga.
Aktiivsust näitas Barvinkove suunal Suligivka, Dmõtrivka ja Zavodi peale tehtud rünnakud, mille ukrainlased suutsid tagasi paisata - kolm peenikest punktiirnoolt. Sellest pisut põhja pool on sinine viisnurk, mis tähistab Balaklija juures alla lastud lennukit Su-30. Grupeeritud kuusnurgad Izjumi piirkonnas tähistavad Vene okupatsioonivägede koondumist.
Lähipäevil ei ole välistatud, et ukrainlased lasevad Vene üksustel enda kontrollitavale territooriumile edasi tungida, kuna nende kaitsetaktika ei eelda paigalseisu viimase meheni.
Nüüd pisut seletust sellele aktiivsusele eelneva ukrainlaste manöövri kohta Kupjanski suunal. Kupjansk on asula ajutiselt okupeeritud Izjumist venelaste suhtes tagalas, mis on teede ristumiskoht ning ka jõe ületuskoht.
Sinna koondub antud operatiivsuuna logistika Belgorodi oblastist vähemalt kahelt suunalt. See on nooltega kenasti märgitud, nagu ka Kupjanski asukoht kuusnurgaga. Ukrainlaste soov Kupjanskini välja jõuda oleks loogiline ja seetõttu lisasin sinna kaks sinist punktiirnoolt.
Teoreetiline võimalus selleks on kahelt poolt - Harkivist itta liikudes ning Borova kaudu lõunast põhja. Ilmselt esimene variant on töös. Teise puhul pole praegu selge, kui palju rauda vastassuunas Lõmani poole liigub. Sellest võib ka lähipäevadel Vene okupantide üks pealöögisuundadest kujuneda.
Nüüd ka selge, miks Izjumi jõudes lasid Vene okupandid õhku Oskili veehoidla tammi. Veetaset alandades saab ilmselt teatud kohtades lihtsamini jõge ületada. Eks see oli ukrainlaste jaoks algusest peale selge, lihtsalt nüüd on sündmused arenenud nii kaugele, kus see hakkab mängima tähtsamat rolli.
2) Samuti päev varem tehtud vasturünnak Kremennaja suunal Severodonetskist-Rubižnest loodesse ennetas ka tänast pealetungi ja võimaldas ajutiselt venelasi eemale peksta. Enam pole Kremennajast võimalik kedagi evakueerida, sest lahingud käisid asulas sees.
Päeva lõpu seisuga olid ukrainlased taandunud linna serva ja hoidsid positsioone vaid selleks, et laste oma üksustel eemalduda Rubiže poole. Seal on Rubižne-Severodonetski-Lõssõtšanski linnastus ukrainlastel piisavalt varusid ja moona, et panna kasvõi kuu aega ümberpiiratuna vastu. Valdav osa tsiviilelanikke on evakueeritud, kuid siiski eelistas umbes 50 tuhat inimest koju jääda.
Vene okupandid pole vast aru saanud, et nüüd pole nad Kiievi eeslinnas, kus on hea röövida ja mugav vägistada.
Teateid Kremennajast edelasse Zaretšje kanti jõudnud Vene üksustest ei saanud veenvalt kinnitada ning seetõttu jätsin selle nooleotsa üsna pisikeseks. Suure tõenäosusega pole seal veel midagi.
Lähipäevil ei ole välistatud, et ukrainlased lasevad Vene üksustel enda kontrollitavale territooriumile edasi tungida, kuna nende kaitsetaktika ei eelda paigalseisu viimase meheni, vaid viivituslahinguid ning mobiilset kaitset reidide näol ning tulelöökidega vaenlased kolonnide ja kogunemispaikade pihta.
Hetkeline ülekaal võib olla ka väga kõvasti Vene okupantide poole kaldu - sealsamas Kremennajas oli kirjeldatud olukorda, kus ühe rühma (ca 30 meest) vastu tuli 49 ühikut erinevat soomustatud tehnikat.
Siin hakkab mängima rolli ka see, millist relvaabi on nad jõudnud läänest kohale tirida - kas suudetakse püsti panna õhukaitse, mis on seni Donbassi rinde piirkonnas ilusti toiminud, kas uutel suundadel hakkavad tegutsema suurtükipatareid ja raketiheitjad, kui palju vastase tanke ja soomukeid pannakse põlema edukate tt-varitsuste tulemusel.
Vene okupandid pole vast aru saanud, et nüüd pole nad Kiievi eeslinnas, kus on hea röövida ja mugav vägistada.
3) Veerevate tankide hulga järgi võiks eeldada, et Popasna suunale on saadetud märkimisväärne hulk tehnikat. Eelneval päeval oli näiteks kogu Popasna-Vugledari lõigu peale 7 rünnakut, kus ukrainlased hävitasid 1 tanki, 1 suurtüki, 18 soomukit, 1 lennuki ja 4 drooni.
Nüüd on Vene okupantide õhuvägi suurendanud väljalendude arvu poole võrra ning hakanud intensiivsemalt edasi tungima - eks ühe-kahe päeva möödudes saab numbritele otsa vaadata, kui suur muutus saab olema.
4) Mariupolis käis lahingutegevus sadama piirkonnas - see tähendab paremkaldal ja Azovstali tehasest väljaspool. Ilmus ka video Mariupoli kaitsjate taktikast. Linnas sees võivad nad liikuda ka jalgsi, okupandid sõitsid samas eri masti tsiviilautodega, millel oli Z-täht peale kantud. Nii see mobiilne grupikene jahtis autokolonni, mida põletati granaadiheitjatega.
Tundub mõnevõrra veider, miks Vene okupandid soomustehnikat ei kasutanud. Kas tõesti on mõlemad pooled seal varsti nii «kuival,» et hakatakse üksteist kividega pilduma? Vene eelis hetkel on muidugi lennukid, mis linna igapäevaselt pommitavad ja suur hooneid purustavad.
Azovstali kompleksis võib olla varjul ka palju tsiviilelanikke, eelkõige Ukraina kaitsjate pered, kellele okupandid linnas jahti peavad ning kõik need, kes soovisid õhulöökide ja suurtükitule eest parema kaitse alla.
Patriootilisemalt meelestatud Ukraina kõneisikud väidavad, et Mariupoli osas pole kõik veel kadunud ning linna kaitse peab deblokeerimiseni vastu. Tunnistan, et hetkel ei näe otseseid katseid linna deblokeerida kusagilt suunast, kuigi kaudselt muidugi selleks töö käib.
Livivi raketirünnak demonstreerib kogu oma koleduses Venemaa väljakuulutatud eesmärkide mõttetust.
Ja isegi Moskva raketiheitja uputamine on mingis mõttes mingisuguse mõjuga Mariupoli väljavaadetele, kuna sellega muutus jõudude vaherkord lõunarindel. Igasugu mere ja dessandioperatsioonid on ilmselt edasi lükatud asjaolude väljaselgitamiseni.
5) Lõunarindel on seis selline, et Guljaipole piirkonnas tuli kõvasti tuletegevust - elumajade purustusi ja fosformoona kasutust. Samuti kaks tulelööki Žaporižžja ümbruse asulatele ning veel kaks Dnipro lähiastel, neist Pavlogradi oma selgelt seotud raudteeinfrastruktuuriga.
Eks üritatakse neid relva- ja moonatarneid Ida-Ukrainasse pidurdada, mida Ukraina vägi niiväga vajab Donbassis vastu pidamiseks. Raudteetaristut rünnatakse juba ja arvatavasti ka edaspidi kõikjal üle terve riigi.
6) Hersoni piirkonnas olid fikseeritud katset liigutada rinnet Hersoni oblasti halduspiirideni - nii lõunas kui põhja suunas. Need katsed polnud edukad. Ukraina vägi peksab vastu. Kättemaksuks lasevad venelased Mõkolajivi linna pihta, kuhu nad ei saanudki sõja algusest siseneda. Ja mis on Odessat ihalevale Putinile kondiks kurgus.
Mõkolajiv tegeleb oma veevarustusprobleemi lahendamisega. Sain aru, et varem said nad oma joogivee otse Dnepris, kuid nüüd puuritakse kiiruga uusi puurauke linnas, et hakata kasutama põhjavett.
7) Raketilööke said ka rindest kaugemad piirkonnad - Kiievi eeslinn Vassilkovi kandis, kuhu Vene okupandid üritasid sõja esimestel tundidel maandada dessanti. Ja suurem hävin oli muidugi Lvivis, kus plahvatas koguni 4 tiibraketti. Üks neist autoteeninduse territooriumil, kus sai hukka 7 ja haavata üle 10 inimese. Muud raketid ei toonud kaasa inimkaotusi - midagi kukkus kasutusest väljas kaitseväe objektidele ja midagi ka raudtee ligi.
Livivi raketirünnak demonstreerib kogu oma koleduses Venemaa väljakuulutatud eesmärkide mõttetust. Teiste seas sai kõvasti pihta pere, mis põgenes sõja eest Harkivist Lääne-Ukrainasse. Nii võiks sisuliselt öelda, et need venekeelsed Ukraina elanikud, keda Vene okupant kodunt ei leidnud, «päästetakse» ära ka siis, kui nad on kaugemal läänes.
Musta mere laevastiku vastu läbiviidud operatsioonid on nii palju tulemust andnud, et viimased raketirünnakud viidi ellu Kaspia merelt. Kardavad Ukraina ranniku lähistel edaspidi oma nina välja pista.
Igal juhul on need sündmused õpetuseks ja hoiatuseks, et kõigi õhuhäirete korral tuleb ka Kiievis olles varju pugeda. Üle 10 välissaatkonna on Kiievis töö taastanud ja Eesti lipp oli nende seas välja toodud. Väga hea sõnum maailmale ja ka Venemaale. Tegelikult oleks pidanud sõjaeelsel perioodil algusest peale sulgema esindusi Venemaal, mitte Ukrainas.
Rubriigist mitmesugust veel, mis jäi eile kirjutamata. Ukraina riik on oluliselt lõdvendanud abiellumisega seotud reeglistikku ning nüüd saab paari panna lisaks ametnikule ka jõustruktuuride esindaja - sõjaväelane näiteks. Lisaks sellele võib abielluda ka nii, et üks või mõlemad osapooled on telesilla vahendusel. Füüsiliselt kohal ei pea enam viibima. Selline e-riik.