/nginx/o/2022/04/20/14496074t1h6f89.jpg)
Prantsuse ametisolev riigipea Emmanuel Macron ja parempopulistist presidendikandidaat Marine Le Pen pidasid kolmapäeva hilisõhtul hoogsa televäitluse enne pühapäeval toimuvat presidendivalimiste lõppvooru. Fookuses olid peamiste teemadena viimase lähedased sidemed Venemaaga ja ka Prantsusmaa majanduspoliitika.
Debati eel kätlesid Macron ja Le Pen põgusalt, enne kui istusid mõne meetri kaugusele teineteise vastu kahe eraldi laua taha.
Kolme tunni pikkuseks kujunenud väitluse avaosa möödus päevapoliitika teemadel, sealhulgas elukalliduse tõusu küsimuste üle, millest Le Pen on teinud oma kampaania ühe peamise aspekti.
Le Pen ütles, et on näinud prantsuse rahvast Macroni esimesel viiel ametisoleku aastal «kannatamas» ning et «teine valik on võimalik».
«Kui prantslased austavad mind oma usaldusega pühapäeval, siis minust saab president, kes seisab igapäevase elu, töö väärtuse ja ostujõu eest,» sõnas Le Pen.
Macron vastas, et «me peame, ja peaksimegi, parandama inimeste igapäevast elujärge läbi suurprojektide kooli- ja tervishoiusüsteemide jaoks».
Macroni sõnul on tema meetmed leibkondade sissetulekute parandamiseks olnud palju efektiivsemad kui oleksid Le Peni omad. Samuti ütles ta, et Prantsusmaa peaks muutuma «21. sajandi ökoloogiliseks suurvõimuks».
«Te olete sõltuv Vene valitsusest ja te olete sõltuvuses härra Putinist,» ütles Macron viitega Vene presidendile Vladimir Putinile ja laenule, mille Le Peni partei sai Tšehhi-Vene pangalt, mil on «tihedad sidemed Vene valitsusega».
Le Pen vastas, et on «absoluutselt ja täielikult vaba naine» ning et laen on «avaliku teabe küsimus».
«See oli selle pärast, et ükski Prantsuse pank ei tahtnud mulle laenu anda,» vastas ta.
Antud sõnavahetus oli debati esimene teravam kokkupõrge. Macron tõi seejärel esile ka Le Peni otsuse tunnustada Krimmi Venemaa osana pärast seda, kui Vene väeüksused annekteerisid poolsaare 2014. aastal.
«Rahvusvahelise õiguse alusel me tunnistame harva... maa-alasid, mis on annekteeritud jõuga,» ütles ta.
Le Pen rõhutas, et tema on kõigi Moskva vastu kehtestatud sanktsioonide poolt alates sellest, kui Putin andis korralduse alustada sissetungi Ukrainas 24. veebruaril. Samuti ütles Le Pen, et toetab Ukraina relvadega toetamist.
«Agressioon, mille ohver on Ukraina olnud, oli vastuvõetamatu,» ütles Le Pen.
Le Pen lõi läinud nädalal meedias kõvasti laineid, kui rääkis vajadusest kehtestada tihedamad sidemed NATO ja Venemaa vahel, kui Ukraina sõda ühel päeval läbi saab.
Samuti kinnitas ta oma varasemat seisukohta, mille järgi peaks Prantsusmaa sarnaselt oma 1966. aasta otsusele lahkuma NATO ühendatud väejuhatusest, ent siiski austama peamist, viiendat artiklit kollektiivkaitse kohta.
Macron hoiatas debatis, et tema paremäärmuslik rivaal Marine Le Pen riskib kodusõja vallandamisega, kui ta peaks presidendivalimiste võidu järel ellu viima oma kavatsuse kehtestada keeld moslemite pearäti kasutamisele avalikus ruumis.
Oodatult tuliseks pööranud televäitluse kestel kordas Le Pen oma senisele ja äärmiselt vastuolulisele kavale kindlaks jäämist.
Le Pen sõnul on tegemist «vormirõivaga, mille on peale surunud islamistid». Samas rõhutas ta, et ei võitle islamiusu vastu.
Macron vastas seepeale: «Te vallandate sellega kodusõja. Ütlen seda siiralt.»
Macron sai 10. aprillil peetud valimiste esimeses voorus enim hääli ja arvamusküsitluste järgi on tal ka praegu 3-13 protsendipunktine edumaa. Le Pen on aga vahemaad viie aasta tagusega võrreldes kõvasti vähendanud. Toona sai ta 34 protsenti häältest, Macron 66 protsenti.
Aastal 2017 sai Le Penile saatuslikuks just sarnane väitlus. Ka tema enda leeris kritiseeriti teda ebapiisava valmistumise eest. Le Pen nimetas 2017. aasta debatti hiljuti oma poliitkarjääri suurimaks ebaõnnestumiseks.
Mõlemad kandidaadid peavad oma toetusbaasi enne pühapäeva laiendama. Paljud prantslased, eriti vasakpoolsed, ei ole veel kindlad, kas nad valima üldse lähevad.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)