INTERVJUU ⟩ Ekspert: ÜRO muutmine ei lahenda praeguseid probleeme

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi pöördumine ÜRO Julgeolekunõukogu poole 5. aprillil. Foto: Ukraina presidendi pressiteenistus/Zuma Press/Scanpix

ÜRO Julgeolekunõukogu vajaks teoorias küll reforme, kuid praktikas on selliseid muudatusi teha väga raske, leiab hiljuti Tallinna väisanud ÜRO küsimustega tegelev analüütik Richard Gowan. Ühtlasi poleks tema sõnul reformide läbiviimisest praegustele muredele Ukrainas eriti palju abi, mistõttu tuleb proovida see konflikt lahendada muudmoodi.

Millised on võimalikud rahvusvahelised tööriistad, mida saab kasutada, et taastada Ukrainas rahu ja tagada Ukraina riigi uuesti ülesehitamine pärast sõda?

Peame olema realistlikud. Tõenäosus, et ÜRO Julgeolekunõukogu sõja lõpetamisel suurt rolli mängib, on Venemaa vetoõiguse tõttu peaaegu olematu. Samuti tundub ebatõenäoline, et ÜRO peasekretär António Guterres konflikti lahendamisel suurt diplomaatilist rolli omaks, sest Venemaa ei usalda teda enam pärast tema avalikku ja selget sõjavastast väljaastumist.​

Seega pole ÜRO konfliktilahendamise vahenditest sõja selles punktis kuigi palju abi. Pigem kujutan ette olukorda, kus hoopis Türgi või Iisrael suudab vahendajana aidata leida tee relvarahu või rahukokkuleppeni. Seejärel ehk oleks ÜRO-l roll. Võib ette kujutada ÜRO rahuvalve kohalolekut, mitte küll suurt missiooni ega ka NATO missiooni, vaid pigem väiksemamahulist jälgimismissiooni, mis aitaks tagada, et Venemaa peab saavutatud kokkulepetest kinni, lahkudes näiteks teatud aladelt.

Ühtlasi olen kindel, et Maailmapank ja teised samasugused organisatsioonid mängivad suurt rolli konfliktijärgse Ukraina ülesehitamisel, see on äärmiselt kallis ja pikk protsess. Siiski praegu, mil sõda jätkub, pole ÜRO-l paraku rahutegemiseks ja lepitamiseks häid hoobi, mis oleksid päriselt poliitilisel tasandil abiks.