ÜRO: Venemaa tegevus Ukrainas võib küündida sõjakuritegudeni (6)

Copy
Surnukehade väljakaevamine massihauast Ukrainas Butšas 14. aprill 2022.
Surnukehade väljakaevamine massihauast Ukrainas Butšas 14. aprill 2022. Foto: SERGEI SUPINSKY/AFP/Scanpix

ÜRO süüdistas reedel Venemaad Ukrainas tegevuses, mis võib kätkeda endas sõjakuritegusid, nagu tsiviilelanike tapmine valimatute pommirünnakutega, milles on hävinud koolid ja haiglad.

«Vene relvajõud on tulistanud ja pommitanud valimatult elupiirkondi, tappes tsiviilelanikke ning purustades haiglaid, koole ja muud tsiviiltaristut. Need teod võivad küündida sõjakuritegudeni,» ütles ÜRO inimõiguste ülemvoliniku ameti pressiesindaja Ravina Shamdasani.

«Meie senine töö on toonud välja tsiviilelanike kallal toime pandud vägivalla õudusloo üksikasjad,» ütles ÜRO inimõiguste ülemvolinik Michelle Bachelet reedel.

«Nende kaheksa nädala jooksul ei ole rahvusvahelist inimõigusseadust mitte lihtsalt eiratud, vaid tundub, et ka kõrvale heidetud.»

ÜRO inimõigusmissioon on dokumenteerinud Kiievi Butša eeslinnas 50 tsiviilelaniku tapmise, osa inimesi on hukatud, ütles Shamdasani.

«Peaaegu iga Butša elanik, kellega meie kolleegid rääkisid, jutustas meile mõne sugulase, naabri või isegi võõra surmast. Me teame, et seal toimunu päevavalgele toomiseks tuleb teha palju rohkem ja me teame ka, et Butša ei ole üksikjuhtum,» sõnas Bachelet.

ÜRO missioon on saanud märtsi alguseni Vene vägede kontrolli all olnud Kiievi, Tšernihivi, Harkivi ja Sumõ ümbruse aladelt üle 300 süüdistuse tsiviilelanike tapmisest.

Dokumenteeritud on ka Ukraina relvajõudude relvakasutust, mis on põhjustanud tsiviilelanike surma ja tsiviilobjektide hävimist, ütles ÜRO missioon.

Missioon on dokumenteerinud ja kinnitanud 2345 tsiviilelaniku tapmise ja 2919 haavatasaamise alates sõja algusest 24. veebruaril kuni 20. aprillini.

«Me teame, et tegelikud arvud on palju suuremad, kui tulevad ilmsiks õudused ägedate lahingute piirkondades, nagu Mariupol,» ütles Bachelet.

ÜRO on saanud 75 süüdistust Vene sõjaväelaste seksuaalvägivalla kohta, seal hulgas laste kallal.

«Kõige tähtsam on, et see mõttetu sõda lõpeks,» rõhutas Bachelet, kuid lisas, et kuna lahingute vaibumise märke ei ole, tuleb pooltel anda oma võitlejatele selge korraldus austada rahvusvahelist humanitaarseadust ja rahvusvahelist inimõiguste seadust.

Tagasi üles