:format(webp)/nginx/o/2021/06/29/13882428t1h5d8e.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/04/23/14503749t1h3e9e.jpg)
Prantsusmaa järgmine president selgub homme, kuid Pariisist vaadatuna tundub, et tulemus on juba otsustatud ning Emmanuel Macron teeb miskit, mida pole suutnud ükski Prantsusmaa president viimased 20 aastat – selleks on teise ametiaja võitmine.
Omamoodi annab sellest märku ka linn ise. Kui tihtipeale võib Euroopa pealinnades leida valimiste eel kas ühe või teise poole toetajaid kogunemas suurtes massides, siis Pariis on ses osas rahulik.
Küllap mängib siin oma rolli asjaolu, et Pariisi kui liberaalse suurlinna hääled lähevad enamjaolt Macronile, mistõttu ei ole ka Le Pen näinud erilist vaeva nende häälte võitmiseks.
/nginx/o/2022/04/23/14503748t1h846e.jpg)
Ühtlasi levib kohalike seas arvamus, et kui Le Pen peaks saavutama üllatusvõidu, võib oodata suurtes rahvahulkades kohalikke tänavatele protesteerima. Macroni võidu puhul seda aga kuigivõrd tõenäoliseks ei peeta. Nii Macroni kui Le Peni toetajate suurkogunemist Pariisis võib aga näha juba homme.
Kui 2017. aastal pärast valimisvõitu pidas Macron oma võidukõne Louvre’i muuseumi ees, kuhu ta sümboolselt kõndis mitte Prantsusmaa, vaid Euroopa Liidu hümni taustal, siis eile teatas ta, et kavatseb kõne pidada Eiffeli torni juures ning kutsus oma toetajaid selleks puhuks Champ de Marsi väljakule Eiffeli torni all, kus täna ka juba vastavad ettevalmistused käivad.
/nginx/o/2022/04/23/14503746t1h5f3c.jpg)
Rääkides aga pariislastega, jäi kõlama nende usk Macroni võitu. Mitte, et kõik ilmtingimata tema toetajaid oleksid, kuid alternatiiv ehk Le Pen oleks veelgi kehvem valik.
Et valimised suure tõenäosusega võidab Macron, arvasid ka 22-aastane Allen ning 23-aastane Enzo, kes mõlemad on tudengid ning töötavad parasjagu ühel Pariisi turul. Samas aga toonitavad noormehed, et Macron poleks kindlasti nende esimene valik presidendiks.
Allen valis esimeses voorus üldse roheliste kandidaati Yannick Jadot’ poolt ning Enzo, kes esimeses voorus jättis hääletamata, sõnas, et kavatseb seekord teha sama, mööndes, et teatud sümpaatia on tal hoopiski Marine Le Peni osas.
Kuigi palju on räägitud sellest, et vasakäärmuslase Jean-Luc Mélenchoni valijad, keda oli esimeses voorus pea 22 protsenti, ei tule valima ning ohustavad nõnda Macroni võimalusi teiseks ametiajaks, siis vähemalt endiste roheliste toetajate seas pole seda muret tunda.
/nginx/o/2022/04/23/14503732t1h15ce.jpg)
Allen sõnas, et tema plaanib kindlasti homme hääletama minna ning valib Macroni, sest talle ei meeldi Le Peni seisukohad, tuues eraldi välja tema seisukohad sotsiaal- ning immigratsioonipoliitika osas.
«Macron ei ole kindlasti minu eelistatuim valik,» sõnab Allen, täpsustades, et valik Macroni poolt nüüd hääletada on tehtud raske südamega, kuna tema arvates ei ole Macron roheteemadel piisavalt pädev olnud.
«Ma küll hääletasin tema poolt 2017. aastal [eelmiste presidendivalimiste ajal], aga ma olen pisut pettunud, sest oma toonases programmis lubas ta vasak- ning parempoolsed omavahel kokku tuua, kuid nüüd on tema valimisprogramm täiesti parempoolne,» põhjendas Allen.
Enzo aga sõnas, et tema kavatseb seekordki mitte hääletada. «Mõtlesin küll Le Peni poolt hääletada, sest ma pole Macroniga üldse rahul, aga kui ma Le Peni valimisprogrammi kohta rohkem uurisin, sain aru, et ka tema poolt ei soovi ma hääletada ning lasen hoopis teistel valida,» sõnas Enzo, lisades, et tühja sedeli heitmine on tema jaoks protestimärk poliitilise olukorra üle.
/nginx/o/2022/04/23/14503734t1hf160.jpg)
Üleüldisemalt aga näitavad arvamusküsitlused, et noored valijad ei toeta Macroni sama palju nagu nad toetasid teda viie aasta eest – näiteks Ipsose andmete kohaselt jätsid esimeses voorus valima minemata pea pooled 18-34 aastased valijad. Ja need kes tulid valima, valisid hoopis Mélenchoni.
Seepärast on Macron ka viimasel ajal töötanud selle nimel, et just nooremale põlvkonnale meeldida ja nende hääled valimistel enda nimele saada, andes intervjuusid Prantsusmaal noortele suunatud ja tuntud väljaannetele, rääkides enda armastusest Prantsuse räpi ja videomängude vastu ning arutledes krüptorahade teemal.
Esmased valimistulemused tulevad aga homme õhtul Eesti aja järgi kell 21.00, mil selgub, kes järgmised viis aastat Élysée paleest Prantsusmaad juhib.