Prantsusmaal algas presidendivalimiste teine voor

Sotsialistliku partei kandidaat, Pariisi linnapea Anne Hidalgo käis täna hommikul häält andmas. Esimeses voorus põrunud Hidalgo on palunud oma toetajatel praeguse presidendi Emmanuel Macroni poolt hääletada. Foto: THOMAS COEX/SCANPIX

Prantsusmaal peetakse täna presidendivalimiste teine voor, kuhu jõudsid praegune riigipea tsentrist Emmanuel Macron ja äärmusparempoolne Marine Le Pen, kirjutas Prantsuse uudisteagentuur AFP.

Macron on valimistel favoriit ning seda iseäranis pärast sel nädalal peetud valimisdebatti, teatas AFP. Le Penil jäi vajaka sooritusest, mis oleks vähendanud lõhet viimase kahe nädala jooksul aina edumaad kasvatava presidendi ja tema vastaskandidaadi vahel. 

President Macron ja tema liitlased on aga rõhutanud, et midagi pole veel otsustatud ning oluline on tagada suur valimisaktiivsus, mis aitaks vältida šokki, mida saaks võrrelda 2016. aasta Brexiti hääletusega või Donald Trumpi võimuletulekuga USA-s.

Macroni tulemus oleneb ennekõike valimisaktiivsusest, sest Le Penil on lihtsam enda toetajaskonda kodudest välja tuua. Macron aga peab võidu kindlustamiseks saama hääli nii enda toetajatelt kui ka mitme esimeses voorus edutuks jäänud kandidaadi toetajate seast.

Valimisjaoskonnad üle terve Prantsusmaa avati Eesti aja järgi kell 09:00 ning suletakse 12 tundi hiljem. Siis võib oodata ka esimesi tulemusi.

Prantsuse meretagused territooriumid, kus elab peaaegu kolm miljonit inimest, on hääletusega juba algust teinud.

Kokku on Prantsuse presidendivalimistel hääletusõigus umbes 48,7 miljonil inimesel.

Le Peni võidu korral saaks temast kaasaegse Prantsusmaa esimene äärmusparempoolsest president ning esimene naissoost riigipea. Macronist saaks esimene Prantsuse president 20 aasta jooksul, keda on tagasi valitud.

Le Peni väitel kavatseb ta tõestada, et küsitlused, mille järgi Macron võidab, eksivad. Parempopulist on kritiseerinud oma rivaali kava tõsta pensioniiga 62-lt 65-le. Macron omalt poolt ütles, et Le Pen esindab äärmusparempoolset platvormi, mis stigmatiseerib pearätikeeluga moslemeid.

Kaks kandidaati on tülitsenud ka Venemaa küsimuses, mispuhul Macron kujutab Le Peni suutmatuna tulla toime Venemaa sissetungiga Ukrainasse, kuna tema partei on Vene-Tšehhi pangast laenu võtnud.

Küsitluste järgi on Macronil umbes kümne protsendipunkti suurune edu Le Peni ees.

Analüütikute sõnul võib valimisaktiivsus osutuda tõsiseks probleemiks. Macron vajaks tõrksate vasakpoolsete toetust, et oma võitu kindlustada, kirjutas AFP.

Äärmusvasakpoolsete liider ja presidendikandidaat Jean-Luc Mélenchon, kes jäi esimeses voorus napilt kolmandaks, on keeldunud ärgitamast oma miljoneid toetajaid Macroni poolt hääletama. Samal ajal on ta öelnud, et Le Peni poolt ei tohi anda mitte ühtegi häält. Võib arvata, et paljud Mélenchoni valijad, kes on Prantsusmaa poliitilises süsteemis pettunud, jäävad täna koju või panevad valimiskasti tühja sedeli. 

Mitmed teised Macronist vasakule jäävad kandidaadid siiski ütlesid ka otsesõnu, et soovitavad oma toetajatel hääletada Macroni poolt. 

Politoloogiakeskuse Cevipof direktori Martial Foucault' sõnul kujutab madalam valimisaktiivsus endast ohtu Macronile, vähendades vahet tema ja Le Peni vahel.

Juunis peetakse ka Prantsusmaal ka parlamendivalimised. Eelmisel korral saavutas Macroni partei En Marche! parlamendis ülekaaluka enamuse. Prantsusmaa poolpresidentaalses süsteemis on presidendi isikul siiski suurem kaal kui peaministril.