IGOR TARO UKRAINA PÄEVIK ⟩ Vene «suurpealetung» pole okupandile ära tasunud
24. aprill 2022, 14:32
/nginx/o/2022/04/24/14505179t1h499c.jpg)
Venemaa okupatsioonijõudude suurtüki- ja raketituli ukrainlaste kaitsepositsioonidele on tugevnenud läbimurdeks kavandatud suundades. Hetkel on enam-vähem selge, millistes koridorides sooviksid okupandid edeneda, kuid viimasel ööpäeval pole see neil sugugi õnnestunud.
Vene okupatsioonivägede kaotused Ukraina peastaabi andmeil olid eilse seisuga järgnevad – ründajaid 21600 (+400), tanke 854 (+16), soomukeid 2205 (+43), suurtükke 403 (+6), raketiheitjaid 143 (+5), õhutõrjesüsteeme 69, lennukeid 177 (+1), helikoptereid 154 (+1), Musta mere laevastiku lipulaevu 1, kindraleid (kiire kasvu tõttu pole täpne arv teada). Inimkaotusi on viimase 7 päeva lõikes üle keskmise ning kaotatud/hävitatud soomukite arv on teist päeva järjest umbes kahekordistunud. Täiesti teoreetiline pakkumine – efektiivne suurtükituli või tapjadroonid jõudsid kohale (s.t sihtmärgini).
1) Harkivi pidev pommitamine hakkab ka Ukraina poolt vastust saama. Eelneva päeva märkimisväärne näide oli see juhtum, kus päästjad läksid haavata saanud naisele abi osutama ning said kaela korduslöögi. Kui eesmärgiks oleks hävitada militaarbojekte ja taristut, nagu väidab Venemaa kallaletungi ja sõjaroimade ministeerium, siis selliseid sigadusi ju ei tehtaks. Järeldus – Venemaa kallaletungi ja sõjaroimade ministeerum on oma nime vääriline.
Ukraina vägi vabastas okupatsioonijõudude rämpsust Bezruki, Slatine ja Prudjanka külad, mis asuvad Harkivi-Belgorodi raudtee vahetus läheduses. See kulgeb paralleelselt maanteega, kuid pisut läänes. Maantee jääb samas ulatuses hetkel veel vene okupantide kontrolli alla, moodustades Harkivist põhja pool hamba. Sellised hambad ei püsi tavaliselt pikalt, aga eks tulevik näitab.
Põhja pool Tšernigivist kirdes oli ka üks intsident, kus ukraina piirivalvurite pihta avati tuli automaatgranaadiheitjast, ilmselt AGS.
2) Izjumi operatiivsuunal üritasid okupandid edeneda Zavodõ asula poole – see oli eelneva päeva põhilöögisuund. Kusagil sealkandis on Ukraina raadioluure ja võitluse üksus suutnud täiesti tervena maandada venelaste Orlan-10 drooni.
Kuulates viimaseid kommentaare Donetski rahvavabariigi ristiisa Igor Girkini suust, siis tema hinnangul on sõdivad ukrainlased mitmekordse droonide ülekaaluga. Tema loomulikult ei tee Ukraina propagandat, vaid vastupidi kõneleb «niinimetatud Ukrainast». Seega vaevalt, et ta vastaspoole võimekuse suhtes midagi liialdab.
Ja igapäevaselt ilmub ju tõesti palju igasuguseid droonikaadreid – need tulevad ainult teatud viivitusega ja ilma kohaviiteta tihtipeale, mis teevad neist sellise meelelahutusliku materjali, millel päevaülevaadete koostamisel pole midagi teha. Lihtsalt teevad tuju heaks need põlevad vene tankid. Eks nad loovad mingit üldist fooni, et vene tehnikat hävitatakse.
Ja kõigis muudes kohtades Izjumi piirkonnas on rinne seisnud, mis ei tähenda, et seal pole tuletegevust olnud. Barvinkove sai kindlasti tulelööke, kui üks edenemise sihtmärk. Ja Aleksandrovka küla Lõmani rajoonis, mis jääb samuti okupantide perspektiivsele löögisuunale Slovjanski poole.
Seega käib suurtükitulega ukrainlaste väljapeksmise katsetamine ning seda tegelikult suures ulatuses kogu rindel Harkivist Hersonini.
3) Severodonetski linnastule hakkab terendama Mariupoli saatus, kuid siiski veel mitte piiramise mõttes, vaid humanitaarolukorda silmas pidades. Privillja, Novodruševski ja Lõssõtšanski piirkond on ilma veevarustusest, kuna okupandid suutsid hävitada veetöötlusjaama. Lõssõtšansk on vast Tartu-suurune ja koos ülejäänud kahega võis see olla ligi 150 tuhande elanikuga piirkond. Kui näiteks Mõkolaivis suutsid võimud hakata veevarustust taastama puuraukude puurimisega, siis sealses piirkonnas on igasugune infra taastamine pideva tuletegevusega võimatu. Joogivett hakatakse sellises olukorras võtma WC-pottide loputuskastidest ja soojaveeboileritest, kus neid on. Ilma veeta kaua ei kesta.
Vene okupatsiooniarmee prioriteediks on viimasel ajal Rubižnes edu saavutamine – hetkeseisuga on nende päralt vaid põhja ja kirdeosa. Samuti püüavad venelased moodustada ründegruppi Severodonetski pealetungi suunal.
Lõunast oli traditsiooniliselt pealetung Novotoškovkale. Kogu see lõik jäi Kreminna loovutamise järel paigale, kuna suures osas on seal korralik looduslik tõke jõe näol ning ukrainlaste raudtee kaitseliin. Läbimurded Popasna ja Lõmani poole Slovjanski suunal hakkaksid seda piirkonda ohustama sissepiiramisega.
4) Donbassi rindel on väljakujunenud 3 pealöögisuunda. Alustame ülevalt – Popasna, Avdiivka ja Marjinka. Popasna põhjast, nagu ennist mainitud, on tee Slovjanski poole ja lõikab ära Severodonetski tagala. Ukraina kaitse on seal tugev. Sinna saadavad vene okupandid välisvõitlejaid – Liibüa ja Süüria kodanikke on juba kilekottides tagasi saadetud. Surve seal jätkub ja võib-olla isegi tugevneb.
Avdiivka suunal tegutseb wagnerlaste grupeering – seal on moodustatud 200-meheline üksus. Ukrainlaste kaitse on seal väga heal tasemel.
Marjinka püsib pärast tagasivallutamist ukrainlaste kätes.
Donbassi rinde kaitsejõud on selle päeva jooksul löönud tagasi 12 pealetungi, hävitanud 4 tanki, 15 soomukit ja 5 suurtükki. Õhukaitse on toonud alla ühe Su-25 lennuki, tiibraketi ja kolm Orlan-10 drooni. On märgitud, et pealetungite arv on suurenenud ning peasuundades proovitakse neid nüüd teha suisa mitu korda päevas. Varem piirduti ühega.
5) Mariupol. Seal jätkub Azovstali pommitamine. Venelaste lubadus tagada humanitaarkoridor ei pidanud, nad lihtsalt petsid. Inimesed aeti kokkulepitud kohast mujale ning seejärel viidi hoopis teiste bussidega vene okupeeritud aladele Dokutšajevskisse Zaporižžja asemel. Inimestel ei lubatud bussidest lahkuda ning teatati, et nüüd sõidate Venemaale.
Küüditamise käigus on Venemaale viidud hinnanguliselt pool miljonit ukrainlast, seda arvu on öelnud välja ka president Zelenski.
Venemaa tegeleb aktiivselt sõjakuritegude jälgede hävitamisega. Pealtkuulatud raadioside põhjal veetakse traktorite abil Mariupoli draamateatri rusude alt surnukehi ilma tuvastamata Manguši massihauda, kus nad aetakse lihtsalt auku.
Võrdluseks – ukrainlased tegelevad siiamaani Kiievi oblastis sadade matmispaikade avamisega, et tuvastada maetute isikuid ja surma põhjuseid. Ukrainale on tähtis teada tõde iga inimese saatuse kohta, vene barbarite jaoks on inimesed lihtsalt biomass.
6) Zaporižžja suuna rindel pole liikumist. Ainult suurtükituli rinde ulatuses.
7) Hersoni piirkonnas on selgunud tugeva plahvatuse sisu – selleks oli järjekordne vene okupantide eesmise juhtimispunkti hävitamine. JuPu oli muidugi mitte roodu tasemel, vaid ikka kogu sealse rinde ning ukrainlaste teatel läks ühe pauguga teise ilma kaks kindralipagunitega tegelast ning kolmas ei lahkunud ränkade vigastustega ka omal jõul. Sellised täppislöögid võitavad vene okupantide rünnakuplaanidel muidugi hoo maha.
Kui eelmisel korral oli selleks Moskva raketikandja mahavõtmine, mis olevat olnud ajastatud ka ründajate aktiivse sammu ennetamiseks, siis nüüd on sarnane mõju saavutatud maismaal. Hersoni piirkonnas on okupantidel oblasti halduspiiridele jõudmisega kiire, kuna neil küpses referendumi plaan ja ilma terve oblasti territooriumita pole plaan täiuslik. Seega surve seal jätkub.
8) Päeva jooksul oli mitu raketilööki Mõkolaivi pihta – algul öösel, mis ei tabanud midagi olulist ning hiljem lasti Krimmi poolsaare territooriumilt elurajooni pihta laevatõrjeraketiga. Arvatavasti X-35 maismaa laskeseadeldisest BAL. Lisaks teatas Ukraina peastaap vene allveelaevade väljumisest Sevastopoli sadamast Musta mere akvatooriumisse – need suudavad Kalibr rakette välja tulistada ka 50 m sügavuselt vee alt, jäädes samal ajal radaritele märkamatuks.
Odessa sai taas rakettidega pihta ning seekord oli raketilöök teostatud strateegiliselt pommitajalt Tu-95 Kaspia mere piirkonnast. Neli raketti oli lastud ja neist kaks tabasid – üks militaarobjekti ja teine elumaja, kus hukkus kaheksa inimest, sealhulgas 3-kuune tüdruk ja vigastada sai paarkümmend inimest. See intsident leidis Ukraina võimuesindajate poolt väga teravat vastukaja.
Nii Odessa linnapea kui ka president Zelenski nimetasid Vene okupatsiooniarmeed värdjateks. Odessa linnapea ütles: «Värdjad põlegu põrgus» ning Zelenski nimetas neid «haisvateks värdjateks». Ei saa neid kuidagi hukka mõista ebadiplomaatilise ja mittepoliitkorrektse keelekasutuse pärast. Venemaa kallaletungi ja sõjaroimade ministeeriumi värdjad teatasid omakorda täppisrünnaku korraldamisest sõjaväeobjektile. Värdjad jäävad värdjateks.
Ukraina riigipea on metroojaamas peetud pressikonverentsil öelnud mõned märkimisväärsed mõtted lisaks. Esiteks hoiatas ta Venemaad, et pseudoreferendumite korraldamine okupeeritud aladel või Mariupoli kaitsjate mõrvamine lõpetab igasugused läbirääkimised.
Aga läbirääkimiste katkemist kardavad venelased samavõrd kui sakslased tuumarelva. Läbirääkimised on nimelt ainus teoreetiline tee sanktsioonide leevendamiseks. Ja kuigi nad praalivad, et need ei mõju, siis täieulatuslik mõju pole lihtsalt veel kohale jõudnud, kui uus pakett on juba teel.
Teine oluline mõte puudutas Mariupolit ja Zelenski tunnistas, et Ukrainal puudub hetkel sõjaline võimekus sinna läbi murda. Tema sõnul saavad sellest aru ka Azovstali kaitsjad. Samas on ta alati toonitanud, et selle võimekuse loomisega tegeletakse. Peamiseks puuduseks tema sõnul on raskerelvastuse puudumine. Ilmselt peab ta silmas suure laskeulatusega suurtükke ja raketiheitjaid, mis võimaldaksid vene okupante tõhusalt maha suruda.
Teine puudus, mida ta pole küll nimetanud, aga on ilmselge – strateegilise reservi loomine mobiliseeritud reservväelastest. Sellega tegeletakse väljaspool rinnet ning sõltub, kui kiiresti suudab Ukraina 100 tuhat meest-naist töötavateks üksusteks välja õpetada.
Eesti tuntuimast välispoliitika- ja õllepoest ehk Karmo Tüürilt tuli päring, kas okupeeritud territooriumi protsendi koha pealt peaks pöial olema püsti või pikali. Hetkel ei näe vajadust seda pindala arvutust ümber teha, kuna sisuliselt on seis muutumatu – nii palju, kui vene okupandid on siit-sealt edenenud, suutsid ukrainlased teistest kohtadest (peamiselt Harkivi ümbrusest ja pisut Hersoni oblasti põhja suunast) tagasi võtta. Nii et okupeeritud territooriumi protsent jääb 20 juurde ja nii täpseid arvutusi ei saa teha, et komakoha järgi saaks edenemist hinnata.
Tegelikult on see Ukraina kui terviku jaoks hetkel väga hea tulemus. Meenutame, et uue kallaletungi esimestel nädalatel jõudis see umbes 25 protsendi peale ning märtsi lõpust alates on hakanud jõudsalt vähenema, jäädes nüüd Donbassi nn. teise faasi ajal paigale. Ehk kogu see «suurpealetung» pole vene okupandile siiani territooriumi silmas pidades ära tasunud, aga see on ainus kategooria, millega nad oma edu hinnata oskavad.
Tundkem siis õigustatult heameelt, et neil hästi ei lähe ja ootame, millal Ukraina hakkab uute abisaadetiste potentsiaali täiel määral realiseerima.
Välispoliitka mõtlejate heietused sellest, kuidas Venemaa sõda Ukrainas lõpetada, peaksid keskenduma soovitud eesmärgile. Kui Butša lihuniku peatamise küsimuses konsensus saavutatakse, siis edasine peaks olema tehnilist laadi – strateegia, vajalikud tegevused, vahendid. Milleks asetada tänaseida toimetusi homse varna, hoides ja kogudes ladudesse asju, mis neid toimetusi suudaks kohe täita. Selles on küsimus.