E, 5.12.2022

Biden nimetas armeenlaste massitapmist Osmanite riigis taas genotsiidiks

AFP/BNS
Biden nimetas armeenlaste massitapmist Osmanite riigis taas genotsiidiks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
USA president Joe Biden.
USA president Joe Biden. Foto: Mandel Ngan/AFP/Scanpix

USA president Joe Biden kasutas tänast Armeenia mälestuspäeva võimalusena kirjeldada eelmise sajandi alguse Osmani impeeriumi tapatalguid armeenlaste kallal taas genotsiidina.

Tema aastatagune sarnane sõnakasutus, mis lõpetas Ühendriikide aastakümneid kestnud vaikimise sel teemal, ajas raevu Türgi, mis keeldub tunnistamast enam kui miljoni armeenlase tapmist 1915.-1916. aastatel genotsiidina.

Ent Biden, kes varem aprillis nimetas Venemaa sõjakoledusi Ukrainas genotsiidiks, kasutas sama terminit armeenlaste massitapmise kohta Esimese maailmasõja ajal.

«24. aprillil 1915 vahistasid Osmanite riigi võimud Armeenia intellektuaale ja kogukonnaliidreid Konstantinoopolis. Sellega algas Armeenia genotsiid – üks hullemaid 20. sajandi massimetsikusi,» ütles president oma avalduses.

Biden manitses inimesi olema «valvsad viha kõigi vormide söövitava mõju eest» ning kutsus ameeriklasi astuma vastu jõledustele, mis jätavad maailmale kestvad armid.

Hinnanguliselt tapeti Osmanite riigi viimastel aastatel 1,5 miljonit armeenlast, kristlastest vähemust, keda türklased kahtlustasid Esimeses maailmasõjas oma liitlase nõukogude Venemaaga kokkumängus.

Armeenlaste kogukondi küüditati Süüria kõrbesse niinimetatud surmamarssidega, mille käigus paljud lasti maha, mürgitati või surid haigustesse, selgub toonase ajajärgu diplomaatide märkmetest.

Osmani impeeriumist võrsunud Türgi, mis on ilmalik vabariik, tunnistab umbes 300 000 armeenlase hukkumist sõjas, ent keeldub kategooriliselt seda genotsiidiks nimetamast.

Biden ajas Ankara mullu raevu, kui temast sai esimene ametisolev USA president, kes kirjeldas tapatalge genotsiidina. Ta teavitas oma sõnakasutusest päev ette ka Türgi mõjukat presidenti Recep Tayyip Erdoğani, püüdes seeläbi leevendada NATO liitlasriigi raevukat reaktsiooni.

Erdoğan taunis genotsiidi mõiste kasutamist, öeldes, et see on alusetu ja hävitava loomuga ning hoiatas Washingtoni, et viimane võib kaotada sõbra võtmetähtsusega regioonis.

Pingestunud suhted järk-järgult lahtusid ning kaks liidrit kohtusid juunis, kus Erdoğan kuulutas välja «uue ajajärgu» konstruktiivsetes suhetes Washingtoniga.

Erdoğan ja Biden vestlesid märtsis Türgi vahendustegevuse üle Venemaa-Ukraina vahelises sõjas.

Märksõnad
Tagasi üles