/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/04/25/14507948t1hcfe0.jpg)
Läti kaitseministeerium kaalub veel ühe rahvusvahelise sõjaväebaasi loomist Lätti, kinnitas esmaspäeval kaitseminister Artis Pabriks.
Lätti kavatsetakse rajada veel üks rahvusvaheline sõjaväebaas (1)
Baltimaade peaministrite eelmise nädala ühisavalduses öeldakse, et liitlasvägede püsiva kohaloleku tagamiseks Balti riikides on vaja kolme valmisolekus diviisi – igas Balti riigis üks – , mis on pühendatud kollektiivkaitsele ja võimeline lõimuma riigikaitsega.
Seda avaldust kommenteerides ütles Pabriks uudisteagentuurile BNS, et «diviisi Lätti lähetamiseni on veel pikk tee minna», kuid on lootust, et suvel Madridis toimuval NATO tippkohtumisel tehakse NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi välja pakutud otsus paigutada igasse kolme Balti riiki brigaad.
«Ja alles tulevikus saame öelda, kas see brigaad kasvab diviisi tasemele,» rõhutas Pabriks.
Brigaadi tasemel ei saa Lätis välissõjaväelaste arv olla palju suurem kui praegu NATO lahingurühma puhul, kuid brigaadidel on sootuks teist tüüpi võimekus.
«Brigaadi suuruseks saab tinglikult 2500 sõjaväelast,» lisas minister.
Rööbiti brigaadi paigutamisega taotleb Läti USA väe suuremat kohalolekut ja sõjalise rahaabi suurendamist. Rõhk pannakse väe võimekusele, kui USA otsustab paigutada sinna õhutõrjesüsteemi Patriot.
Juhul kui liitlased otsustavad tippkohtumisel saata Lätti lisajõude, on vaja taristuinvesteeringuid – uue rahvusvaheliste vägede polügooni ja teise rahvusvahelise baasi ehitamist, sest liitlasväed asuvad praegu Lätis peamiselt Ādaži baasis.
Baasi võimalikke asukohti minister veel kommenteerinud ei ole, kuid neid on mitu. Ministeerium valib välja majanduslikult soodsaima variandi, millel on potentsiaali lähiümbruses õppusi läbi viia.
Pabriksi sõnul ei saa see olla Liepāja, sest vajatakse kohta prügilaks. Samas ei eitanud ta, et kaitseministeerium tahaks kaasata NATO vahendeid Liepāja sõjalise taristu arendamisse.
Eitamata, et teise baasi korraldamine ja ehitamine nõuab üsna palju aega, juhtis minister tähelepanu asjaolule, et liitlasi on võimalik majutada ka erivarustusega telkides, nagu see oli NATO lahingurühma Kanada sõjaväelastel, kes elasid pikka aega telkides ja alles hiljem kolisid kasarmusse.
Pabriks meenutas ka, et lähiajal on oodata Lätisse 600–800-pealist Taani üksust. Minister ei maininud, kas taanlased peavad seadma end Ādaži baasis sisse telkides, kuid on võimalusi ka sõdurite majutamiseks väljaspool baasi.
«Igal juhul alustame liitlaste Ādažist väljaviimist, mistõttu vajame teist baasi,» ütles minister.